• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu liige peab volikogust kõrvale jääma

    Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse, mis sätestas Riigikogu liikme võimaluse kuuluda ka kohalike omavalitsuste volikogusse.
    Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et põhiseaduse §-s 10 sätestatud demokraatia põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus vahetult enne valimisi tehakse valimisreeglistikus muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks. Antud juhul on vahetult enne valimisi tehtud muudatused ilmselgelt suunatud parlamendis olevate poliitiliste jõudude positsiooni parandamisele kohalikel valimistel võrreldes parlamendiväliste erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatidega. Demokraatia põhimõtte nõuetest johtuvalt ei saa aktsepteerida olukordi, kus võimul olevad poliitilised jõud teevad mitu aastat ette teada olevates valimisreeglites olulisi muudatusi vahetult enne valimisi enda kasuks.
    Kolleegiumi arvates on miinimumnõudeks valimisreeglistiku muutmisel see, et olulist muudatust kavandav seadus tuleb vastu võtta arvestusega, et see saaks jõustuda aegsasti enne valimisi. Nii valijal kui ka kandidaadil peab olema aega uute reeglite tundmaõppimiseks ja käitumisviisi valimiseks. Samuti peab seadusemuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma piisav aeg vaidluste lahendamiseks muudatuste põhiseaduspärasuse üle põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ette nähtud korras.
    Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles riigikohtu keeldu kommenteerides, et Keskerakonna poliitikud olid selliseks otsuseks valmis.
    ?Üldiselt iga meie saadikukandidaat, kaasa arvatud need, kes kuuluvad Riigikogusse, arvestasid, et selline otsus võib tulla. Nüüd peavad nad tegema valiku ? kes kuhu. See otsus annab uusi võimalusi nii vanadele poliitikutele kui ka uutele tulijatele. Ühed saavad ennast täie jõuga realiseerida Riigikogus, teised jälle kohalikes volikogudes või linnavalitsuse eesotsas. Näiteks valgalastele annab see kindluse, et kui Riigikogu liige Heimar Lenk valitakse Valga linnapeaks, siis pühendub ta täie jõuga sellele tööle. Aga ta oleks seda teinud ka ilma riigikohtu otsuseta,? ütles Savisaar.
    Savisaar lisas, et noortele on selle riigikohtu otsusega antud selge signaal, et poliitikukarjääri tuleb alustada kohalikest omavalitsustest, aga mitte ministri nõuniku ametist. Tee Toompeale hakkab nüüd senisest enam käima läbi kohalike omavalitsuste.
    Res Publica juhi Taavi Veskimägi sõnul ei tekita riigikohtu otsus neile probleeme, sest erakonnal on häid kohalikke kandidaate piisavalt.
    ?Lähitulevikku vaadates ütleksin, et näiteks Tallinnas võidavad sellest otsusest enim Res Publica ja Keskerakond, kellel on pikimad nimekirjad ja üleriigiliste poliitikute osakaal nimekirjades kõige väiksem. Probleemne on otsus kindlasti Reformierakonnale, kelle jaoks Riigikogu liikmete ja ministrite mängust eemaldamisel ei jäägi Tallinna poliitikasse ühtegi vähegi kogenud tegijat,? lausus Veskimägi.
    Samas on Veskimägi sõnul siiski kummastav riigikohtu otsuse ajastatus.
    ?Riigikohus tegi selle otsuse olukorras, kus sada tuhat inimest on juba oma hääle andnud eelvalimiste käigus,? lausus ta.
    Veskimägi lisas, et õigusselgus on kahtlemata vajalik, kuid see oleks pidanud saabuma juba enne eelvalimisi. Samuti on tema sõnul kahju, et riigikohtul puudus julgus anda sisuline riigiõiguslik hinnang Riigikogu liikmete ameti ühildamatuse keelule töötamisega kohaliku omavalitsuse volikogus.
    Reformierakonna pressiteenistuse saadetud avalduses seisab, et erakond suhtub mõistvalt riigikohtu keelavasse otsusesse.
    Riigikogu õiguskomisjoni esimees, reformierakondlane Väino Linde ütles, et Reformierakond oli selliseks otsuseks valmis. ?Seadus, nagu riigikohtu otsuski, on täitmiseks ja mingit möödahiilimist sellest olla ei tohi,? ütles Linde. ?Küll aga tuleb märkida, et volikogusse kandideerimise põhiseaduslikku õigust ei ole kelleltki selle otsusega ära võetud. Nüüd neljaks aastaks volikogusse valituks osutumise järel parlamendi liige loomulikult peatab oma volikogu liikme staatuse kuni Riigikogu volituste lõpuni 2007. aasta märtsis,? lisas Linde.
    Linde sõnul on Riigikogu liikmete mittekuulumisel kohalikesse volikogudesse omad plussid ja miinused. ?Riigikogu liikmed valitakse üle Eesti ning kohalikku volikogusse kuulumine hoidnuks parlamendiliikmeid oma kodukoha käekäiguga rohkem kursis,? märkis Linde.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).