Riigikogu liige peab volikogust kõrvale jääma

Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse, mis sätestas Riigikogu liikme võimaluse kuuluda ka kohalike omavalitsuste volikogusse.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et põhiseaduse §-s 10 sätestatud demokraatia põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus vahetult enne valimisi tehakse valimisreeglistikus muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks. Antud juhul on vahetult enne valimisi tehtud muudatused ilmselgelt suunatud parlamendis olevate poliitiliste jõudude positsiooni parandamisele kohalikel valimistel võrreldes parlamendiväliste erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatidega. Demokraatia põhimõtte nõuetest johtuvalt ei saa aktsepteerida olukordi, kus võimul olevad poliitilised jõud teevad mitu aastat ette teada olevates valimisreeglites olulisi muudatusi vahetult enne valimisi enda kasuks.

Kolleegiumi arvates on miinimumnõudeks valimisreeglistiku muutmisel see, et olulist muudatust kavandav seadus tuleb vastu võtta arvestusega, et see saaks jõustuda aegsasti enne valimisi. Nii valijal kui ka kandidaadil peab olema aega uute reeglite tundmaõppimiseks ja käitumisviisi valimiseks. Samuti peab seadusemuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma piisav aeg vaidluste lahendamiseks muudatuste põhiseaduspärasuse üle põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ette nähtud korras.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles riigikohtu keeldu kommenteerides, et Keskerakonna poliitikud olid selliseks otsuseks valmis.

?Üldiselt iga meie saadikukandidaat, kaasa arvatud need, kes kuuluvad Riigikogusse, arvestasid, et selline otsus võib tulla. Nüüd peavad nad tegema valiku ? kes kuhu. See otsus annab uusi võimalusi nii vanadele poliitikutele kui ka uutele tulijatele. Ühed saavad ennast täie jõuga realiseerida Riigikogus, teised jälle kohalikes volikogudes või linnavalitsuse eesotsas. Näiteks valgalastele annab see kindluse, et kui Riigikogu liige Heimar Lenk valitakse Valga linnapeaks, siis pühendub ta täie jõuga sellele tööle. Aga ta oleks seda teinud ka ilma riigikohtu otsuseta,? ütles Savisaar.

Savisaar lisas, et noortele on selle riigikohtu otsusega antud selge signaal, et poliitikukarjääri tuleb alustada kohalikest omavalitsustest, aga mitte ministri nõuniku ametist. Tee Toompeale hakkab nüüd senisest enam käima läbi kohalike omavalitsuste.

Res Publica juhi Taavi Veskimägi sõnul ei tekita riigikohtu otsus neile probleeme, sest erakonnal on häid kohalikke kandidaate piisavalt.

?Lähitulevikku vaadates ütleksin, et näiteks Tallinnas võidavad sellest otsusest enim Res Publica ja Keskerakond, kellel on pikimad nimekirjad ja üleriigiliste poliitikute osakaal nimekirjades kõige väiksem. Probleemne on otsus kindlasti Reformierakonnale, kelle jaoks Riigikogu liikmete ja ministrite mängust eemaldamisel ei jäägi Tallinna poliitikasse ühtegi vähegi kogenud tegijat,? lausus Veskimägi.

Samas on Veskimägi sõnul siiski kummastav riigikohtu otsuse ajastatus.

?Riigikohus tegi selle otsuse olukorras, kus sada tuhat inimest on juba oma hääle andnud eelvalimiste käigus,? lausus ta.

Veskimägi lisas, et õigusselgus on kahtlemata vajalik, kuid see oleks pidanud saabuma juba enne eelvalimisi. Samuti on tema sõnul kahju, et riigikohtul puudus julgus anda sisuline riigiõiguslik hinnang Riigikogu liikmete ameti ühildamatuse keelule töötamisega kohaliku omavalitsuse volikogus.

Reformierakonna pressiteenistuse saadetud avalduses seisab, et erakond suhtub mõistvalt riigikohtu keelavasse otsusesse.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees, reformierakondlane Väino Linde ütles, et Reformierakond oli selliseks otsuseks valmis. ?Seadus, nagu riigikohtu otsuski, on täitmiseks ja mingit möödahiilimist sellest olla ei tohi,? ütles Linde. ?Küll aga tuleb märkida, et volikogusse kandideerimise põhiseaduslikku õigust ei ole kelleltki selle otsusega ära võetud. Nüüd neljaks aastaks volikogusse valituks osutumise järel parlamendi liige loomulikult peatab oma volikogu liikme staatuse kuni Riigikogu volituste lõpuni 2007. aasta märtsis,? lisas Linde.

Linde sõnul on Riigikogu liikmete mittekuulumisel kohalikesse volikogudesse omad plussid ja miinused. ?Riigikogu liikmed valitakse üle Eesti ning kohalikku volikogusse kuulumine hoidnuks parlamendiliikmeid oma kodukoha käekäiguga rohkem kursis,? märkis Linde.

Autor: ÄP