Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Projektori valikul arvestage ka seadme omamise kogukulu

    Sageli valib ostja projektori vaid hinna järgi, arvestamata kõige muu olulisega, mis on projektori juures tähtis. See on ka üsna loomulik, sest esitlustehnika ostmine pole firmale igapäevane tegevus. Õige valiku langetamiseks tuleb pöörata tähelepanu projektori tehnilistele parameetritele ning ka seadme tootmise aluseks olevale tehnoloogiale. Viimasest omakorda tuleneb pildikvaliteedi kestvus, projektori suurus ja mis kõige tähtsam ? eluiga.
    Nii mõnelgi ettevõttel on kasutusel juba järjekorras mitmes projektor ja lisaks kontori püsiseadmele on ehk hangitud ka väike ja kerge (nn ultramobiilne) seade, mida vajadusel mugav kaasa võtta. Samuti kasutatakse erinevat tüüpi projektoreid üha enam koolides õppetegevuse lihtsustamiseks, kodudes parema filmielamuse saamiseks või poodides reklaamklippide mõjusamaks esitamiseks. Kuid mida siis projektori valikul kindlasti arvestama peaks?
    Esmalt sellest, kuidas projektorid töötavad. Kaks projektorite enimlevinud projektsioonitehnoloogiat on LCD ehk vedelkristallpaneeli tehnoloogia ja DLP ehk digitaalne valguse töötlemine.
    LCD-projektorid põhinevad kolmel LCD-paneelil, mis kokku moodustavad signaali punase, rohelise ja sinise värvi. Valgus juhitakse läbi paneelide, mille pikslite avamise ning sulgemisega kontrollitakse ekraanile tekkivaid värve ning lõplikku kujutist. LCD-projektorid on praegu nii Eestis kui mujal maailmas enim toodetud ja kasutatud.
    DLP-projektorid kasutavad peegelkiipi, mis koosneb enam kui poolest miljonist kontrollitavast mikropeeglist. Valgus projitseeritakse kiibile läbi värviratta, kust omakorda peegeldatakse valgus läbi objektiivi läätsele. Pöörleva värviratta ülesanne on genereerida punaseid, rohelisi ja siniseid kujutisi ülikiiresti, mis jätab inimsilmale mulje täiuslikust värviprojektsioonist. DLP-tehnoloogia on küll mõnevõrra vähem levinud, kuid selle populaarsus kasvab väga kiiresti.
    Projektori madal ostuhind võib sageli osutuda petlikuks. Lisaks seadme soetusmaksumusele tuleb kindlasti arvestada ka lambi eluiga ning varulambi hinda. Nii nagu ka printeri tindi- ja toonerikasseti prindiressurss, on ka projektori lambi eluiga piiratud. Odavama klassi projektoril jääb see vahemikku 2000-3000 tundi lambi kohta, mõnel uuemal DLP-projektoril ka kuni 4000 tundi. Lihtne arvutus näitab, et nelja- kuni viietunnise projektori kasutusaja juures ühes päevas tuleks lamp ära vahetada teisel aastal.
    Oluline on ka lambi garantiiaeg ning selle tingimused. Kui projektori enda garantii võib ulatuda ühest kuni kolme aastani, siis lambi garantii jääb tavaliselt vahemikku kuus kuud kuni üks aasta. Niisiis tuleks projektori omamiskulu arvutamisel liita seadme esmasele soetusmaksumusele ka lisalambile või -lampidele tehtav kulutus. Sõltuvalt projektori kasutamise sagedusest võib lampide vahetus osutuda üsna kulukaks ettevõtmiseks.
    Tähelepanuta ei tohiks jääda ka seadme hooldamine, seda eelkõige LCD-projektori puhul. Nimelt on viimane varustatud õhufiltritega, mis puhastavad jahutussüsteemi õhku, tagamaks seadmele normaalse töötemperatuuri. Tihti pole seadme tavakasutaja teadlik vajadusest filtreid regulaarselt puhastada, mis ühtlasi tähendab, et projektoril tuleb taluda kõrgemat töötemperatuuri. Seesugune olukord vähendab oluliselt projektori eluiga ning võib süsteemi töö tervikuna halvata.
    LCD ja DLP nõrkadest kohtadest on levinud mitu müüti. LCD puhul tuuakse esile madalat kontrastisuhet ning nähtavat ekraanivõrgustikku. Kontrasti suhe näitab, kui palju erineb projitseeritud valge projitseeritud mustast. Seega, mida suurem on vahe, seda kontrastsem on projektor. Kui DLP-projektori kontrasti suhte näitajad 2000:1 on üsna tavalised, siis LCD-tehnoloogia jääb sellele märkimisväärselt alla. LCD-projektori puhul silmaga nähtav ekraanivõrgustik on eelkõige probleemiks väiksemates ruumides, kus distants ekraani ja publiku vahel on väike.
    DLP puhul räägitakse tihti nn vikerkaareefektist. Kõnealune efekt tekib, kuna eelpool mainitud värviratta abiga kuvatakse värve ülikiiresti üksteise järel ja süsteemi tööpõhimõte on üles ehitatud eeldusele, et inimese aju ei suuda neid kiireid muutusi tuvastada. Palju küsimusi on tekitanud aga asjaolu, et mitte kõik inimesed ei suuda eelnimetatud efekti märgata. Siiski võib see häirida neid, kes efekti tajuvad. Uuema põlvkonna DLP-projektorite juures on vikerkaareefekti tekkimine välistatud. Nimelt on värvirattale lisatud rohkem värvisektoreid ja selle pöörlemise kiirust oluliselt tõstetud. Kallimatel DLP-projektoritel, kus iga värvi jaoks kasutatakse eraldi peegelkiipi, puudub värviratas üleüldse ning ühtlasi on ka vikerkaareefekti tekkimine võimatu.
    Kokkuvõtteks võib öelda, et projektori valik pole sugugi lihtne. Arvestada tuleb konkreetsete kasutustingimuste ja -vajadustega. Olulisimad parameetrid projektori juures on valgustugevus, resolutsioon, olemasolevad sisend- ja väljundliidesed ning loomulikult projektori optika. Liikuva töö puhul ei ole vähem tähtis ka projektori suurus.
    Investeeringu tasuvuse seisukohalt tuleks aga ennekõike arvestada projektori kasutamise kogumaksumust.q
    Hiljuti USA tehnoloogiafirma Texas Instruments poolt avaldatud uurimuse andmetel soovib 40% projektoriostjatest, et ostetava projektori eluiga oleks üle kolme aasta. Arvestades seadmete tänast suhteliselt kõrget hinnataset, võib klient soovida projektorit kasutada isegi viis ja enam aastat.
    Nimetatud uurimuses sisaldusid USA Munselli värviteaduse laboris läbi viidud LCD- ja DLP-projektorite pildi kvaliteedi võrdlustesti tulemused. Testis osales viis LCD- ja kaks DLP-projektorit. Neil seadmetel lasti töötada kokku üle 3000 tunni ning katse jooksul fikseeriti projitseeritud pildi kvaliteedi muutusi aja jooksul.
    Test tõendas, et DLP-projektori pildi kvaliteet ei vähene ega kahjustu ka pärast 3312 tundi töötamist. Seevastu LCD-projektori pilt muutus järk-järgult tuhmimaks, samuti vähenes projitseeritud kujutise kontrastsus ning tekkisid värvimoonutused.
    Autor: Ergo Urbala
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.