Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Projektori valikul arvestage ka seadme omamise kogukulu
Sageli valib ostja projektori vaid hinna järgi, arvestamata kõige muu olulisega, mis on projektori juures tähtis. See on ka üsna loomulik, sest esitlustehnika ostmine pole firmale igapäevane tegevus. Õige valiku langetamiseks tuleb pöörata tähelepanu projektori tehnilistele parameetritele ning ka seadme tootmise aluseks olevale tehnoloogiale. Viimasest omakorda tuleneb pildikvaliteedi kestvus, projektori suurus ja mis kõige tähtsam ? eluiga.
Nii mõnelgi ettevõttel on kasutusel juba järjekorras mitmes projektor ja lisaks kontori püsiseadmele on ehk hangitud ka väike ja kerge (nn ultramobiilne) seade, mida vajadusel mugav kaasa võtta. Samuti kasutatakse erinevat tüüpi projektoreid üha enam koolides õppetegevuse lihtsustamiseks, kodudes parema filmielamuse saamiseks või poodides reklaamklippide mõjusamaks esitamiseks. Kuid mida siis projektori valikul kindlasti arvestama peaks?
Esmalt sellest, kuidas projektorid töötavad. Kaks projektorite enimlevinud projektsioonitehnoloogiat on LCD ehk vedelkristallpaneeli tehnoloogia ja DLP ehk digitaalne valguse töötlemine.
LCD-projektorid põhinevad kolmel LCD-paneelil, mis kokku moodustavad signaali punase, rohelise ja sinise värvi. Valgus juhitakse läbi paneelide, mille pikslite avamise ning sulgemisega kontrollitakse ekraanile tekkivaid värve ning lõplikku kujutist. LCD-projektorid on praegu nii Eestis kui mujal maailmas enim toodetud ja kasutatud.
DLP-projektorid kasutavad peegelkiipi, mis koosneb enam kui poolest miljonist kontrollitavast mikropeeglist. Valgus projitseeritakse kiibile läbi värviratta, kust omakorda peegeldatakse valgus läbi objektiivi läätsele. Pöörleva värviratta ülesanne on genereerida punaseid, rohelisi ja siniseid kujutisi ülikiiresti, mis jätab inimsilmale mulje täiuslikust värviprojektsioonist. DLP-tehnoloogia on küll mõnevõrra vähem levinud, kuid selle populaarsus kasvab väga kiiresti.
Projektori madal ostuhind võib sageli osutuda petlikuks. Lisaks seadme soetusmaksumusele tuleb kindlasti arvestada ka lambi eluiga ning varulambi hinda. Nii nagu ka printeri tindi- ja toonerikasseti prindiressurss, on ka projektori lambi eluiga piiratud. Odavama klassi projektoril jääb see vahemikku 2000-3000 tundi lambi kohta, mõnel uuemal DLP-projektoril ka kuni 4000 tundi. Lihtne arvutus näitab, et nelja- kuni viietunnise projektori kasutusaja juures ühes päevas tuleks lamp ära vahetada teisel aastal.
Oluline on ka lambi garantiiaeg ning selle tingimused. Kui projektori enda garantii võib ulatuda ühest kuni kolme aastani, siis lambi garantii jääb tavaliselt vahemikku kuus kuud kuni üks aasta. Niisiis tuleks projektori omamiskulu arvutamisel liita seadme esmasele soetusmaksumusele ka lisalambile või -lampidele tehtav kulutus. Sõltuvalt projektori kasutamise sagedusest võib lampide vahetus osutuda üsna kulukaks ettevõtmiseks.
Tähelepanuta ei tohiks jääda ka seadme hooldamine, seda eelkõige LCD-projektori puhul. Nimelt on viimane varustatud õhufiltritega, mis puhastavad jahutussüsteemi õhku, tagamaks seadmele normaalse töötemperatuuri. Tihti pole seadme tavakasutaja teadlik vajadusest filtreid regulaarselt puhastada, mis ühtlasi tähendab, et projektoril tuleb taluda kõrgemat töötemperatuuri. Seesugune olukord vähendab oluliselt projektori eluiga ning võib süsteemi töö tervikuna halvata.
LCD ja DLP nõrkadest kohtadest on levinud mitu müüti. LCD puhul tuuakse esile madalat kontrastisuhet ning nähtavat ekraanivõrgustikku. Kontrasti suhe näitab, kui palju erineb projitseeritud valge projitseeritud mustast. Seega, mida suurem on vahe, seda kontrastsem on projektor. Kui DLP-projektori kontrasti suhte näitajad 2000:1 on üsna tavalised, siis LCD-tehnoloogia jääb sellele märkimisväärselt alla. LCD-projektori puhul silmaga nähtav ekraanivõrgustik on eelkõige probleemiks väiksemates ruumides, kus distants ekraani ja publiku vahel on väike.
DLP puhul räägitakse tihti nn vikerkaareefektist. Kõnealune efekt tekib, kuna eelpool mainitud värviratta abiga kuvatakse värve ülikiiresti üksteise järel ja süsteemi tööpõhimõte on üles ehitatud eeldusele, et inimese aju ei suuda neid kiireid muutusi tuvastada. Palju küsimusi on tekitanud aga asjaolu, et mitte kõik inimesed ei suuda eelnimetatud efekti märgata. Siiski võib see häirida neid, kes efekti tajuvad. Uuema põlvkonna DLP-projektorite juures on vikerkaareefekti tekkimine välistatud. Nimelt on värvirattale lisatud rohkem värvisektoreid ja selle pöörlemise kiirust oluliselt tõstetud. Kallimatel DLP-projektoritel, kus iga värvi jaoks kasutatakse eraldi peegelkiipi, puudub värviratas üleüldse ning ühtlasi on ka vikerkaareefekti tekkimine võimatu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et projektori valik pole sugugi lihtne. Arvestada tuleb konkreetsete kasutustingimuste ja -vajadustega. Olulisimad parameetrid projektori juures on valgustugevus, resolutsioon, olemasolevad sisend- ja väljundliidesed ning loomulikult projektori optika. Liikuva töö puhul ei ole vähem tähtis ka projektori suurus.
Investeeringu tasuvuse seisukohalt tuleks aga ennekõike arvestada projektori kasutamise kogumaksumust.q
Hiljuti USA tehnoloogiafirma Texas Instruments poolt avaldatud uurimuse andmetel soovib 40% projektoriostjatest, et ostetava projektori eluiga oleks üle kolme aasta. Arvestades seadmete tänast suhteliselt kõrget hinnataset, võib klient soovida projektorit kasutada isegi viis ja enam aastat.
Nimetatud uurimuses sisaldusid USA Munselli värviteaduse laboris läbi viidud LCD- ja DLP-projektorite pildi kvaliteedi võrdlustesti tulemused. Testis osales viis LCD- ja kaks DLP-projektorit. Neil seadmetel lasti töötada kokku üle 3000 tunni ning katse jooksul fikseeriti projitseeritud pildi kvaliteedi muutusi aja jooksul.
Test tõendas, et DLP-projektori pildi kvaliteet ei vähene ega kahjustu ka pärast 3312 tundi töötamist. Seevastu LCD-projektori pilt muutus järk-järgult tuhmimaks, samuti vähenes projitseeritud kujutise kontrastsus ning tekkisid värvimoonutused.
Autor: Ergo Urbala