• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kahepalgeline kasiinoäri

    Kasiinondus on Eestis nii kasumlik, et sellele õieti võistlejaid polegi. Ka ei ole ettevõtlusest tuua just palju näiteid, kus puhtalt Eesti kapitalil firma laieneb üliedukalt oma kaubamärgi all ka teistes riikides.
    Teisalt aga on ju Eestistki näiteid, kus mängusõltuvuse finantseerimiseks on rahast tühjaks tehtud firmade pangakontosid, võlausaldajaid nina pidi veetud. Mängukire käes vaevleja tagasitoomine ?normaalse elu? juurde ei ole odav lõbu ? ühe Eestis praegu käimasoleva europrojekti näitel võib inimese tagasivõitmine maksta kuni 100 000 krooni.
    Eesti 16 kasiinofirma eelmise aasta käive ulatus 1,1 miljardi kroonini, kasvades aastaga 150 miljoni krooni võrra. Kõige suurem käive oli ASil Olympic Kasiino Eesti, 360 miljonit krooni.
    16 kasiinofirmat teenisid mullu kokku puhaskasumit 205 miljonit krooni. Kõige rohkem teenis kasumit taas Olympic Kasiino, tervelt 130 miljonit krooni. Olympicu kasum suurenes aastaga peaaegu 100 miljoni krooni võrra.
    ?Kahtlemata oli see meie jaoks ajaloo edukaim aasta,? kirjutab ettevõtte juht ja omanik Armin Karu e-kirjas Olympicu eelmise aasta majandustulemusi kommentee­rides. ?Suurem osa meie kasumist tuli Eesti ja Leedu turult.?
    Kahjumis oli Eesti hasartmängukorraldajatest eelmisel aastal vaid kolm firmat, kes kokku teenisid miinust 5,1 miljonit krooni.
    Eestis ja Eesti lipu all sõitvatel laevadel on kokku 129 mängupõrgut. Neis saab tööd ca 2500 inimest. Umbes samas suurusjärgus inimesi on Eestis ametis ka leiva küpsetamisega ehk töötab pagaritööstustes.
    Eelmise aasta kasumist võtsid kasiinode omanikud dividendina välja 23 miljonit krooni.
    Jaotamata kasumit, mis ootab investeerimist või väljavõtmist ettevõtetest, oli Eesti hasartmängukorraldajatel eelmise aasta lõpuks kogunenud ligi 400 miljonit krooni.
    Hasartmängumaksu on mängupõrgute omanikud tänavu 9 kuuga maksnud 212 miljonit krooni. See on 65 miljonit krooni rohkem kui aasta varem.
    Maksulaekumine suurenes, sest selle aasta alguses tõusis hasartmängumaksu määr: iga mänguautomaadi kohta peab ettevõtja kuus maksma 7000 ja mängulaua eest 20 000 krooni.
    Tänavuse aasta lõpuks laekub hasartmängumaksu prognooside kohaselt ca 250 miljonit krooni. Ise armastavad hasartmänge korraldavad firmad nimetada oma (hasartmängu)maksukohustust küll heategevuseks.
    Hasartmängude korraldamisest laekuv maksutulu läheb suuremas osas Eesti Kultuurkapitali käsutusse.
    Heategevusse panustavad hasartmänge korraldavad firmad ka otse. Näiteks Olympic Kasiino on Eesti Olümpiakomitee sponsor, toetas loomaaia troopikamaja ehitamist; Kristiine Kasiino toetab Maarja küla; AS ELC, mis toimetab Eldorado kaubamärgi all, toetab Tartu Rocki korvpallimeeskonda jne.
    Hasartmängukorraldajad ootavad käibe suurenemist ka tänavu. ?Käibe tõus on märgatav, lausa 2protsendine,? ütleb ASi Novoloto juhatuse liige Margit Kohv. Sama kinnitab laevadel mängupõrguid pidava ASi Pafer juht Rain Berezin: ?Käive on meil kasvanud isegi enam kui 20 protsenti.?
    Eesti kapitaliga Olympic Enter­tainment Group on edukalt laienenud ka teistesse riikidesse. Leedus, kus eelmise aasta lõpul toimetas vaid 15 kasiinot, on Olympic turust võtnud oma haardesse lausa üle poole. Ukrainas avas ettevõte esimese kasiino alles eelmise aasta lõpus, nüüd on Kiievis kokku juba neli Olympicu logoga mängupõrgut. Selle aasta lõpuks peaks Ukrainas avatama veel kaks kasiinot. Järgmisena on kavas laieneda Valgevenessse.
    Uuringufirma Faktum hinnangul on Eestis ca 25 000 inimest, kes oma mängukirge kontrollida ei suuda, nad on hasartmängusõltlased.
    Kümmekond abiorganisatsiooni
    Kontrollimatu mängukire ohvriks langenute aitamisega tegeleb Eestis kümmekond organisatsiooni: psühhiaatriakliinikud, Wismari haigla, hasartmängusõltuvuse uurimise ja selle võõrutamise instituut, MTÜ Eesti Hasartmängusõltlaste Ühing jne. Tasuta nõu ja leevendust saab hasartmängusõltuvuse uurimise ja võõrutamise instituudist.
    Et hasartmängusõltlasi tuua tagasi tööturule, on tänavu aasta alguses algatatud euroraha toel projekt, mille eestvedaja on hasartmängusõltuvuse uurimise ja võõrutamise instituut. Projekti maksumus on ligi kümme miljonit krooni, sellest 2,3 miljonit tuleb Eesti maksumaksjalt.
    2008. aasta juuniks peaks selle projekti raames olema koostatud test, et kõik huvilised saaksid endal testida mängusõltuvuse olemasolu, kirjalik uuring 1000 eksemplaris sõltuvusprobleemidega tegelevatele organisatsioonidele, sõltlased läbinud aastase rehabilitatsiooniprogrammi, välja antud 5000 voldikut, korraldatud 36 infopäeva ja korraldatud meediakampaania.
    Projektijuhi Pille-Riin Kaare sõnul on eesmärk pakkuda projekti abil leevendust sadakonnale hasartmängurile, tuues nad tagasi normaalse elu juurde. Seega läheb ühe mänguri ?ravi? laias laastus maksma ligi 100 000 krooni. Tänaseks on Kaare sõnul renditud ruumid ja palgatud psühholoogid, kes juba töötavad mängusõltlastega.
    Kasiinode käive on peaaegu kaks korda suurem sanatooriumite käibest, mis kasiinondusega suudavad võistelda kasumlikkuses. Raamatuid müüakse Eestis aasta jooksul aga lausa kolm korda vähem, kui on kasiinofirmade käive. Eesti aastane leivaturg on siiski võrreldav mängupõrgute käibega.
    Ida-Virumaal, ligi 12 000 elanikuga Jõhvis on viis mängusaali ehk üks kasiino 2400 elaniku kohta. Samas elavad Ida-Virus Eesti ühed vaesemad inimesed ? keskmine brutopalk maakonnas oli tänavu II kvartalis vaid 6200 kr.
    Kõige rohkem kasiinosid on Tallinnas ? rahandusministeeriumi andmeil 71 mängusaali. Võrdluseks ? mänguparadiisis Las Vegases on linna infosaidi andmeil 70 kasiinot. Londonis on aga kasiinosid vaid mõni.
    Tartus on 17 ja Pärnus 12 mängupõrgut. Narvas saab õnne proovida 6 mängusaalis. Ühtegi kasiinot ei ole Hiiumaal ega ka Jõgeva maakonnas.
    Hasartmängukorraldajate liidu kaudu on teinud avalduse kasiinodesse sisenemiskeelu saamiseks vaid 30 inimest. Sisuliselt tähendab sisenemiskeeld mängusõltlase palvet ?palun mind kasiinosse enam mitte sisse lasta?.
    Seaduse järgi ei tohiks kasiinodes töötada kriminaalse taustaga inimesed, kuid ikka juhtub.
    Alates juulist on maksu- ja tolliamet kontrollinud 17 kasiinos sätte täitmist ja avastanud, et mängupõrgutes aitasid klientidel rahast vabaneda 15 inimest, kelle paturegistrisse kuulusid näiteks purjuspäi auto juhtimine, dokumentide võltsimine, avaliku korra rikkumine, kelmus, vargus ja prostitutsiooni vahendamine.
    Kui suur hulk raha Eesti kasiinodest aasta jooksul läbi käib, pole kellelgi aimu. Eesti Hasartmängukorraldajate Liidu juht Tõnis Rüütel pakub, et see summa võib olla üle 10 miljardi krooni aastas. ?Ega see summa tegelikult polegi väga oluline, see on ju virtuaalne raha,? lisab ta. Kasiinode võiduprotsenti arvestades võib aga arvata, et summad ulatuvad kümnetesse miljarditesse kroonidesse. Võrdluseks, eestlased kulutasid eelmisel aastal poodides ligi 40 miljardit krooni.
    Eestistki leiab näiteid, kus hasartmängud on rikkunud inimese elu. Kõige tuntum on vaieldamatult Kultuurkapitali endise juhi Aavo Viioli juhtum, kus mees mängis kasiinodes maha 8 miljonit krooni Kultuurkapitalist varastatud raha. Viiol läks selle tembu eest vangi.
    Pärnu ärimees Urmas Paloots mängis Eesti Ekspressi andmeil kasiinodes maha nii isikliku vara kui ka 16 miljonit laenuraha. Mees läks eraisikuna pankrotti.
    Varem lugupeetud ärimees Erkki Kvell varastas mängukire finantseerimiseks 1,2 miljonit krooni oma tööandja, internetiportaali Mega kontodelt. Miljoni eest kirjutas Kvell libaarveid iseendale ka aastatel 1998?2000 oma eelmises töökohas ASis Würth.
    Väidetavalt just mängukire ning sellega seondunud rahavarguste pärast lasi end 2000. aasta novembris Tartus Barclay hotellis maha Luunja valla majandusnõunik Raivo Tarik. Ta oli oma kontole mitme aasta jooksul valla kontolt kantinud 450 000 krooni. Vaid aasta varem oli mees kandideerinud Riigikokku.
    Allikas: Äripäev, ettevõtted, Eesti Leivaliit, maksu- ja tolliamet, rahandusministeerium
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.