Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kahjuliku lepingu toob sunduslik korteriühistu
Probleemi õiguslikuks olemuseks on see, et korteri ostja on sunnitud koos korteri omandamisega astuma korteriühistu liikmeks, kusjuures ühistu on varasemalt seotud ebasoodsa ja pikaajalise halduslepinguga. Seega lasub lepingu täitmise kohustus korteriühistul, samas saab korteriühistu kasutada lepingu täitmiseks üksnes oma liikmetelt kasseeritavaid rahasummasid.
Korteriühistu saavad asutada vähemalt kaks korteriomanikku, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Korteriühistu moodustamiseks peab kinnisasi olema korteriomanditeks jagatud ning korteriomanike enamus peab vastu võtma asutamisotsuse. Olukorras, kus kinnisvaraarendaja ja temaga seotud või tema huvides tegutsevad isikud on enamiku korteriomandite omanikud, tekibki arendajal võimalus korteriühistu moodustamiseks ja seejärel korteriühistuga endale soodsatel tingimustel halduslepingu sõlmimiseks.
Korteriühistu nimel sõlmib halduslepingu reeglina ühistu juhatus. Juhatuse liikmed on aga kohustatud tegutsema eeskätt ühistu huvides. Korteriomanikel on õigus nõuda, et juhatuse liikmed tegutseksid sellel ametikohal vajaliku hoolsusega. Kui aga juhatuse liikmed on oma kohustuste rikkumisega tekitanud korteriühistule kahju, vastutavad nad ühistu ees selle hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates kohustuse rikkumisest.
Kui juhatuse liige on sõlminud korteriühistu nimel haldusfirmaga lepingu teenuste ostmiseks kohalikust keskmisest turuhinnast kõrgema hinnaga, võib korteriühistu tugineda sellele, et juhatuse liige on rikkunud seadusest tulenevaid juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusi. Tegemist on ühistule kahjuliku tehinguga ning ühistu võib juhatuse liikmelt nõuda tehinguga ühistule tekitatud kahju hüvitamist. Kahju suurusena saab seejuures käsitleda lepingus fikseeritud teenuse hinna ja teenuse turuhinna vahet. Teatud tingimustel võib kahjuna juhatuse liikmetelt sisse nõuda ka ühistule ebasoodsa lepingu lõpetamisel teisele poolele maksmisele kuuluvat leppetrahvi.
Teise õiguskaitsevahendina võib kõne alla tulla ühistu õigus esindaja poolt tehtud kahjulik tehing tühistada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 131 lg 1 annab ühistule õiguse tehingu tühistamiseks olukorras, kus ühistu esindaja (juhatuse liige) on hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkudes teinud ühistu huvisid kahjustava tehingu. Tühistamise eeldus on ka asjaolu, et lepingu teine pool kohustuse rikkumisest teadis või pidi teadma.
Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega tehingu teisele poolele. Tühistamisavalduse esitamise tähtaeg on kuus kuud, arvates ajast, mil korteriühistu sai teada tühistamisõigust andvatest asjaoludest. Eeldades, et tegemist on juhatuse liikme kohustuste rikkumisega, algab aegumistähtaeg lepingu sõlmimisest.
Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kuna faktiliselt osutatud teenuseid ei ole enam võimalik tagastada, saab ühistu nõuda haldusfirmalt alusetu rikastumise sätete alusel teenuse lepingulise hinna ja nende turuhinna vahe hüvitamist.
Kindlasti eeldab probleemile õigusliku hinnangu andmine igal konkreetsel juhul täpset ülevaadet kõigist asjaoludest, nt sellest, kas otsuse lepingu sõlmimiseks tegi juhatus või liikmete üldkoosolek, kas juhatuse liige ja lepingu teine pool on seotud isikud jne.
Põhjendamatu on seostada ehitajaga seotud haldusfirmaga lepingu sõlmimist ja lepingu tähtaega ehitaja poolt antava garantii kehtivusega. Ehitaja garantiivastutus kehtib sõltumata sellest, kes tegeleb ehitise haldamisega. Kui ehitist ja selle tehnoseadmeid ei ole kasutatud ja hooldatud vastavalt nõuetele, võib see olla alus garantiivastutuse piiramisele või lõpetamisele.
Autor: Paavo Paas