Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Müratõkke paigaldamine on enamasti omavalitsuse kohustus

    Kui elamute läheduses ületab müratase seadusega lubatud normid, on müratõkke paigaldamise kohustus olukorra põhjustajal. ?Müratõketega seonduv on peamiselt kohalike omavalitsuste pädevus,? ütleb tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete osakonna nõunik Agnes Jürgens. Vajadusel teeb tervisekaitseinspektsioon müramõõtmised ja juhul kui müra ületab lubatud norme, teeb ettekirjutuse rakendada müravastaseid meetmeid.
    ?Rahvatervise seaduse alusel on kehtestatud normtasemed olemasolevatele ja planeeritavatele aladele,? selgitab maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Raul Vibo. ?Määruse loogika on selline, et eelkõige tuleb planeerimisel arvestada olemasolevate müraallikatega ja sellest johtuvalt planeerida hoonestus ja aktiivne maakasutus nii, et müra inimesi ei häiriks.? Vibo lisab, et juhul kui planeeritakse alale, kus müra normtase on ületatud, siis tuleb ette näha ka müratõkked, sellisel juhul on tegemist kohaliku omavalitsuse huvi ja kohustusega, kui arendajaga teisiti kokku ei lepita.
    ?Kui olemasoleval teel liikluse kasvades müratase kasvab ja selle mõju ulatub olemasoleva hoonestuseni või kui kavandatakse uus tee hoonestuse lähedale, siis on tee omaniku kohustus tagada müra normtasemed,? kinnitab Vibo. ?Siinjuures on oluline märkida, et värskelt planeeritud ja ehitatud hoonestust ei loeta olemasolevaks, kui tee oli olemas kõrgema astme planeeringus.? Problemaatiline on Vibo arvates müra tõkestamine üksikute hoonete puhul, kuna müratõkked on kallid ja üldjuhul ületab müratõkke rajamine üksiku hoone väärtuse. Hajaasustuses on sealjuures tavaline, et üksikud majad maanteede ääres jäävad aja jooksul tühjaks.
    Müratõkete ehitamise põhiline probleem on Vibo arvates see, et seni on neid tehtud võrdlemisi vähe. ?Ja need, mis on tehtud varasematel aegadel, on valdavalt sellised kõrged betoonseinad, mis meenutavad rohkem vangla piirdetara,? ütleb Vibo. ?Praegu on ehitamisel Tallinna-Narva maantee Maardu-Valgejõe lõikudel mõned müraseinad, kus püütakse nende väljanägemist pisut parandada, kasutades lisaks betoonile ka puitu.?
    Vibo kinnitab, et materjalidest ongi betoon üks efektiivsemaid, see on ka suhteliselt vandaalikindel. ?Samas on efektiivne ka pinnasvall, mis on projekteeritud Tallinna-Tartu maantee Vaida-Aruvalla lõigule Vaida aleviku kaitseks,? ütleb ta. ?Hiljuti valmis meil ka Tallinna-Tartu maantee äärde Pildiküla müraseina projekt, kus 600 meetri pikkuse müraseina maksumuseks kujuneb ca 3,5 miljonit krooni.?
    Eesti Raudtee ei ole siiani veel müratõkkeid rajanud. ?Tartus on läbi viidud müramõõtmine umbes 1,5?2 aastat tagasi ning Riia mnt algusesse oli planeeritud mürasein, kuid tänavu selle rajamiseni paraku ei jõuta,? räägib Eesti raudtee avalike suhete juht Priit Koff. ?Müratõkke finantseerimisel on mitmeid võimalusi ? loomulikult võib selle omal initsiatiivil rajada ka majaomanik või omavalitsus, kuid suuremate objektide puhul on seni olnud juttu raudteepoolsest rahastamisest.?
    Põhiline ja eelistatud finantseerimisallikas on Koffi sõnul Euroopa Liidu abiraha, sest sotsiaalselt kasuliku infrastruktuuri rajamine kuulub ELi prioriteetide hulka. ?Eesti Raudtee on koostöös omavalitsustega taotlenud ELi toetust Tartu, Narva ja Tamsalu müratõkete rajamiseks, kuid täpsematest kavadest on veel vara rääkida,? ütleb Koff.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüüs: sügis tööstuses võib kujuneda suheliselt ebameeldivaks
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Jaapani Softbank kukkus rekordilise kahjumiga käpuli
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Raadiohommikus: uus konkurentsivalvur, külmad sügistuuled ja kuum debatt
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.
Raadiohommikus: Tallinna Kaubamaja, Baltic Horizon Fund, muusika idufirma ja mööblisse investeerimine
Millised on kaubandusäri väljavaated sügisel – energiakriis ja tarbijate kindlustunde vähenemine teevad kaupmeestele muret. Kuidas on kõrge inflatsioon mõjutanud kaupmeeste käivet sel suvel? Arendame teemat koos Kaubamaja ASi juhi Erkki Laugusega.
Millised on kaubandusäri väljavaated sügisel – energiakriis ja tarbijate kindlustunde vähenemine teevad kaupmeestele muret. Kuidas on kõrge inflatsioon mõjutanud kaupmeeste käivet sel suvel? Arendame teemat koos Kaubamaja ASi juhi Erkki Laugusega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.