Kalev taunib Investorite liidu avaldusi

Kalev taunib tänases Äripäevas ilmunud Investorite liidu avaldusi, sest see kahjustab ettevõtte mainet, teatas firma börsile.

Järgneb firma börsiteade.

Täna ajalehes Äripäev ilmunud artiklid ?Investorite liit tahab anda Kalevi tehingud politseisse? ja ?Väikeaktsionäriga peab arvestama? heidavad põhjendamatult halba varju AS-ile Kalev, kahjustades avalikkuse silmis ettevõtja mainet.

ASi Kalev õigusteeninduse juht Allan Viirma sõnul jääb arusaamatuks, mis on Investorite liidu ASi Kalev vastase tegevuse tegelik eesmärk. ?Investorite liidu süüdistused ei põhine ühelgi dokumendil ega aruandel, vaid paraku ainult ajakirjanduses avaldatud spekulatsioonidel,? ütles Allan Viirma. Tema hinnangul liidu selline vastutustundetu tegevus pigem kahjustab kui kaitseb aktsionäride huve. Vajab rõhutamist, et AS Kalev tegutseb mitte asjassepuutumatu Investorite Liidu, vaid oma aktsionäride huvides.

?Põhjendamatu on artiklis esitatud väide, et Pärnu mnt 139 paikneva kinnistu mõttelise osa müük 2003 aastal oli ASile Kalev kahjulik tehing. Väide, et kinnistu mõttelise osa ja hoone tegelik väärtus on müügilepingus kokkulepitust oluliselt kõrgem, on tõendamata ja absoluutselt paljasõnaline,? rääkis Allan Viirma. Vastupidi, hinna adekvaatsus on tuvastatud atesteeritud erialaspetsialistide arvamusega. Paljasõnaline võrdlus, et ?tavaline müügihind on pigem 10 aasta rendimakse?, ei oma õiguslikku tähendust ainuüksi juba seetõttu, et võrreldavate tehingute objektid, eesmärgid ja tingimused on erinevad.

ASi Kalev esindaja vandeadvokaat Leon Glikman avaldas, et tegemist on juba läbikäidud vaidlustega. Pärnu mnt 139 kinnistu mõttelise osa müügi vaidlustas 2003 aastal üks ASi Kalev väikeaktsionär, esitades kaks hagi Tallinna Linnakohtusse. Menetlused lõpetati asjakohatutest hagidest loobumise tõttu, kusjuures kohus mõistis AS Kalev kasuks välja kohtu- ja advokaadikulud.

Samas artiklis antud hinnang Keila-Joa puhkeala kinnistute müügile väidetavalt alla turuhinna on meelevaldne ja taas vaid ajakirjanduslikel spekulatsioonidel põhinev. Vandeadvokaat Leon Glikman rõhutas, et tehingu pooleks ei olnud börsiettevõtte, mistõttu huvi privaatautonoomial rajaneva lepingu suhtes on arusaamatu. Tegemist ei ole ASi Kalev vara võõrandamisega. Keila-Joa puhkealal müüdud krundid on kõik erineva väärtusega, mida mõjutab suurus, asukoht, hoonestatus, muinsuskaitsenõuded jne. Kõik krundid müüdi ostjatele õiglase hinnaga. Tagantjärele on selge, et AS Kalev Real Estate Company hindas tookord enampakkumisel oma pakkumist tehes turu olukorda kõige adekvaatsemalt: tänaseks on ettevõtja realiseerinud Keila-Joal kinnistuid kokku 69 miljoni krooni eest ja teeninud kasumit 17 miljonit krooni.

Oluline on ka mainida, et ASi Kalev REC aktsionäride ASi Kalev ja ASi Skanska EMV poolt 3.05.2002 sõlmitud aktsionäride vahelise lepingu p.9.4. kohaselt leppisid pooled kokku selliselt, et pooled ei alusta arendusprojekte, mille eeldatav investeeringu tootlus on alla 14% või mille eeldatav rahavoog võiks olla negatiivne. Sellest lähtuti ka Keila-Joa puhkeala arendusprojekti puhul.

Hetkel kuum