Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksude avalikustamine kaotab salajased parteitoetused
Erakondadele teevad suuri annetusi inimesed, kes oma ametliku sissetuleku juures seda endale lubada ei saaks. Kuidas hajutada kahtlusi, et tegemist on tankistidega?
Äripäev kordab oma ettepanekut avalikustada kõikide Eesti kodanike makstud maksud.
Erakondadel peaks olema kohustus kirjutada iga-aastases aruandes annetajate nimede, kontaktandmete ja annetatud summade taha ka arv, mis näitab doonori makstud maksude suurust ja deklareeritud aastatulu.
See annaks avalikkusele lihtsa võimaluse vaadata, kui suure osa moodustab annetus inimese deklareeritud sissetulekust. Kui see on näiteks pool kogu inimese teenitud tulust - või hoopis ületab selle, nagu näiteks ühe tänases Äripäeva uudises kirjeldatud juhtumi või eelmistel valimistel keskerakondlasest linnaametniku Lauri Laasi puhul, siis on põhjust asja uurida.
On ju teoreetiline võimalus, et kaks Otepääl elavat lihttöölist, kes kumbki maksid Keskerakonnale tänavu 100 000 krooni, teenisid suured summad näiteks aktsiatesse investeerimisega (Postimees, 25.08), ja ajakirjandus teeb tublidele tööinimestele liiga. Kui meeste aastasissetulekud oleksid avalikud, siis saaks kerge vaevaga hajutada kahtlused, et traktoristid pandi seekord tanki juhtima.
Äripäev pooldab kõikide Eesti elanike makstud maksude avalikustamist, sest nõuda seda vaid erakondadele annetusi teinud inimestelt oleks ebaõiglane. Küsimus ei ole ju parteide toetajate karistamises, vaid erakondade rahastamise ja kogu ühiskonna läbipaistvamaks muutmises.
Kui avalikustamine puudutab ühtemoodi kõiki, siis ei tohiks uus reegel kuidagi muuta inimesi tõrksamaks erakondade toetamisel. See oleks ka õiglasem nende suhtes, kelle ajakirjandus seni ette on võtnud. Tänane Äripäev vaatleb paljuski riigiametnikke, kelle palgad on nagunii avalikud.
Toimetuse meelest on süsteemi läbipaistmatuses osalt süüdi ka hiljuti juriidilistele isikutele pandud keeld erakondadele raha anda. Praeguses olukorras annab see veel ühe põhjuse kontrollida, kas iga annetaja on ikka ise oma raha taga või osutavad väiksema sissetulekuga lihtliikmed oma erakonnale vaid tegelike annetajate varjamise teenust.
Kui ranged vanemad last kunagi kodust välja ei luba, siis on tõenäoline, et võsuke käib pidutsemas salaja. Samamoodi on juriidiliste isikute toetuse keelamine omamoodi vastutav kohukese kampaania või Otepää traktoristide juhtumite eest. Riik ei tohi sundida oma alamatele peale piiranguid, mis oma ebamõistlikkusega panevad otsima ebaseaduslikke väljapääsuteid. Seega oleks õigem lubada juriidilistel isikutel taas erakondadele annetusi teha.
Eraisikute riigile tasutud maksude ja aastatulude avalikustamine hoiaks eemal need, kelle sissetulekud suurtoetusi ei võimalda ning kes erakondadele tankistiteenust osutades enda põhitööle lisa teenivad.
Äripäeva häirib ka see, et mõned erakondade toetajad ei ole nõus oma tulusid selgitama. Näiteks Otepää lihttööliste juhtum, kus mõlemad mehed peitusid ajakirjanike eest. Kui inimene annetab erakonnale suuri summasid, siis saab temast avaliku elu tegelane.
Autor: ÄP