Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Delhi ? linn närvikõdi otsijatele
Juba lennujaamas teadke, et hindude arusaam tõest ei pruugi ühtida eurooplaste omaga ja kõiki teile tänaval räägitavaid jutte ei tasu võtta kullana. Samuti ärge unustage oma esialgset eesmärki, sest hindud on äärmiselt järjekindlad valgeid turiste ümber veenma ükskõik milles, mis neile kasu tooks. Sellise põhjused peituvad laialt levinud süsteemis, mille kohaselt saab iga kliendi hotelli või poodi toimetanud hindu kopsaka teenustasu.
Juba mõne Delhis veedetud päevaga selgub, et kuulsa inimese elu võib olla põrgulikult tüütu, sest valgele on pidevalt suunatud sajad tumedad silmapaarid, mis ei katsugi uudishimu varjata. Hindud jäävad suurte seltskondadena seisma ja jälgivad pingsalt kauge külalise iga liigutust. Mõnele on valge inimese nägemine nii suur elamus, et ta hakkab kõva häälega naerma, teine teeb niisama tsirkust, et muljet avaldada või saada etenduse eest paar ruupiat.
Delhi on suure kaubavaliku ja lõputute turgudega ideaalne koht ostlemiseks. Enne aga tehke selgeks tingimiskunsti põhireeglid, muidu jääb üsna ruttu rahakotiraudade vahele vaid tuul. Turistidelt võidakse küsida õigest sadu kordi kõrgemaid hindu. Esmatarbekaupade (nt pudelivee) ostul aitab küll tootele trükitud MRP ehk maksimumhind, mida ühe või teise asja eest küsida võib. Samas pannakse külaliste teadlikkus ka selliste toodete üle kauplemisel korduvalt proovile.
Äärmise pealetükkivusega peavad arvestama needki, kes eelistavad fikseeritud hindadega poode, sest rahulikult kaubaga tutvuda pole võimalik sealgi ning eestlaslikuks pikaks mõtlemiseks aega ei anta.
Kel meeldib tingida ja sellest protsessist rõõmu tunda, minge Delhis turule. Kuid edukal kauplejal peavad olema ka tugevad närvid ja näitlejaoskus, kaupade soetamisel mõistliku hinna väljakauplemine eeldab mõlema mängupanekut.
Lõbusate elamuste otsija võiks külastada Palika Bazaari pealset parki, mis asub Delhi keskväljakul Connaught Place?il. Iga maha istunud valge külalise ümber koonduvad ?hädavajalikke? teenuseid pakuvad inimhordid. Abipakkumiste sisu ulatub seinast seina ? mõõduka tasu eest saate kõikide kehaosade massaa?i, kingapuhastusteenust või näiteks vibreeriva juukseharja.
Värvikaimad tegelased on kõrvapuhastajad, kes väikese raha eest oma ohvrite kõrvadest üleliigse mustuse eemaldavad. Lõbusaim osa on kõrvapuhastajate kulunud märkmikud, kuhu on paljude aastate jooksul kribitud nende teenuseid ülistavad kiidulaulud. Kirjatükid on kümnetes eri keeltes (kahjuks eestikeelsed sissekanded puudusid) ja sageli nii lõbusalt kirja pandud, et annavad silmad ette ükskõik kui originaalsele huumoriteosele. Käisime mõnikord Palikal vaid selleks, et neid märkmikke sirvida ja kõhud krampi naerda.
Delhi liiklus võtab silme eest kirjuks: kiirusepiiranguid, suunatulesid, pea- ja kõrvalteid ja sõiduridu ei tunnistata. Kaherealisel teel võib olla vabalt viis rida, tavaliselt ongi. Kui kahte teed mööda kulgevad liiklusvoolud ühinevad, siis keegi jalga gaasipedaalilt ei tõsta ja kõik leiavad justkui nõiaväel sobiva koha. Signaalitamist on kõrvulukustavalt palju, sellega avaldatakse möödumis- või muud manööverdamissoovi, peletatakse teelt aeglasemaid autosid, inimesi ja loomi ning väljendatakse ka rahulolematust liiklussituatsioonidega.
Hindud ja ka pühad lehmad ületavad tee seal, kus jumal juhatab ? ka keset kõige suuremat maanteed või linna keskringi saab vabalt üle tee minna. Ellujäämise eelduseks on see, et liikluskeerisesse sukeldudes ei tohi teha ootamatuid liigutusi, vaid tuleb kõndida rahulikult üle tee ja mitte panna tähele ümberringi toimuvat. Muidugi võib leiduda liiklejaid, kes ei saa jalakäijate mõtlemisest aru.
Delhi levinuim transpordivahend on kollaroheline rik?a. Ametlik sisseastumistasu on kaheksa ruupiat ning kilomeetritaks 3,5 ruupiat, kuid valgel turistil on haruharva võimalik selle hinnaga sõita. Kõrgema hinna põhjenduseks tuuakse väited, et taksomeeter on katki, linnas on suured ummikud, tänavad on üles kaevatud, bensiinihind tõusis nädal tagasi sada protsenti ja sihtkoht asub kohutavalt kaugel.
Raha kokkuhoiuks otsige turbaniga rik?ajuht, kes on usuliste tõekspidamiste tõttu üldjuhul ausamad. Teiseks on võimalik teha juhile ettepanek, et ta viib teid kuhugi poodi. Enne leppige küll kokku, et vaid ühte poodi. Nii saate odava sõidu ja tema poe uksehoidjalt sajaruupiase tasu turisti poodi toomise eest. Poest ei tule midagi osta, kuid müüjate pealetükkivus muudab ostu sooritamata poest lahkumise äärmiselt vaevaliseks.
Näitena Delhi liiklusest võib tuua meie elamusterikkaima rik?asõidu, kui pimedail tänavail äärelinnast kesklinna sõitsime. Liiklus oli tihe ja juht arvas, et vastassuunavööndis jõuame kiiremini kohale. Närvekõditav oli vaadata vastutulevate busside ja autode tulesid, ootamatult valgusvihku sattuvaid valgustamata velotaksosid ja öises Delhis jalutavaid lehmi. Rik?amees andis muudkui gaasi ja kui keegi liiga lähedalt möödus, vandus tulist kurja, justkui oleks tema korrektseimalt käituv juht maailmas.
Luksusliku ja ebaindialiku kogemuse saate aga vastvalminud metroos. Seda kasutavad vaid ametnikud ja ärimehed. Hoolimata madalast hinnast pole tavahindud harjunud mõttega, et ühest kohast teise pääseb ka maa-aluse rongiga.
Autor: Eneli Ivask