Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Talveaed pikendab pikukest Eesti suve
?Minul algab suvehooaeg märtsis, kui päike kütab klaasialuse terrassi soojaks ja vilu kevadtuul ei kimbuta näiteks pere õdusat söömaaega,? räägib puitmajakarkasse tootva Tartu firma Kodumajatehase ASi juhatuse esimees Lembit Lump. ?Ja lilled on terrassil asuvas peenras õiteilus hilissügiseni.? Lump lasi oma Uus-Ihastes asuva eramu 40 ruutmeetri suuruse terrassi klaasiga katta kaks ja pool aastat tagasi. Ehitaja, Harjumaal paikneva klaasfassaadide tootja OÜ Topform leidis ta interneti kaudu.
?Nõudlus talveaedade järele on järsult kasvanud just tänavu,? tõdeb alumiiniumprofiilist aknaid ja klaasfassaade tootva Tartu firma ASi Felistra müügijuht Kalle Kahk. ?Oleme aastaid talveaedu pakkunud justkui tühja, sest tellijaid on seni olnud üksikuid.? Kahki andmeil on Felistra tänavu püstitanud aga juba kümmekond klaasehitist üle Eesti ja mitmed objektid on ehitamisel. Lisaks talveaedadele tellitakse eramutele üha sagedamini ka klaasist valguskatuseid.
Kuigi Eestis pakub talveaedu ligi kümme firmat, ei saa ASi Glaskek Alumiinium müügi- ja konstrueerimisosakonna juhataja Raul Otto sõnul rääkida konkurentsist. ?Kõik talveaiad on erilahendused,? põhjendab Otto ja lisab, et talveaedade ehitamine sobib eelkõige väiksematele ja paindlikumatele firmadele. ?Meie rõhume ikka masstoodangule ja üksikuid talveaedu oleme teinud vaid siis, kui muid tellimusi on vähe,? lausub Otto.
Lükanduksi, vaheseinu, ribikardinaid ja muud seesugust tootva Tartu väikefirma ASi Marivari nõukogu esimehe Jaanus Kriiski kinnitusel plaanivad nad talveaedade turule siseneda eelkõige seetõttu, et tahavad midagi kvaliteetset teha ise otsast lõpuni. ?Allhanke korras sadade meetrite kaupa vaheseinte ja kaubandusbokside püstitamine ei paku midagi hingele,? räägib Kriisk. ?Talveaedade puhul saame läbi mängida erinevaid konstruktsioonilahendusi.?
Esimese katseeksemplari ehitas Kriisk tänavu juunis oma Tartus Variku linnaosas asuva veerandsaja aasta vanuse eramu juurde. Ajakirjanikuga kohtumisel kannab härrasmehelikku riietust austav Kriisk stiilset saterkuube ja kübarat. ?Mu siiras soov on aidata tagasi tuua omaaegne Eesti verandakultuur,? avab Kriisk korvmööbliga sisustatud klaasveranda ukse.
Kriiski kinnitusel on Marivaril järjekorras juba kolm kindlat klienti, kuid enne kevadet nad projekte teostama ei hakka. ?Tahan enne oma klaasverandaga talve üle elada ja kõik liited-nurgad ära kontrollida,? sõnab Kriisk. Kriiski andmeil kulub talveaia puhul projektist teostuseni umbes kaks kuud ja põrandapinna ruutmeetri hinnaks kujuneb 10 000 ?13 000 krooni.
Soomes anestesioloogina töötav Ain Rebane räägib, et ta on viis aastat otsinud lahendust, kuidas ehitada oma Tartus Ropkamõisas asuva maja 45 ruutmeetri suurune kaarjas terrass kinni. ?Mulle meeldib Marivari lahendus võtta osa maja seinast maha ja laiendada klaasveranda võrra elutuba,? lausub Rebane. ?Unistan, eriti praegustel kuldsetel sügisilmadel, et oleks see talveaed juba valmis.?