Kellest saab Alan Greenspani järeltulija?

Mis tähtsust see omab! Jah, keskpanga juht on geenius, kuid tema järglane ei pea seda ilmtingimata olema, kirjutab USA Föderaalreservi (FED) uuest võimalikust juhist mainekas ajakiri Fortune.

Sama mainekas ajakiri The Economist on aga vägagi mures sellepärast, kelle hulgast valib president Bush Alan Greenspanile järglase. Ajakiri viitas presidendi poolt paar nädalat tagasi ametisse nimetatud ülemkohtu esimehele Harriet Miersile, kelle määramise kohta on palju küsitavusi.

Economistil on muidugi põhjust muretseda. On ju USA Föderaalreservi juht mõjuvõimult vaata et teine mees riigis ning vaieldamatult tähtsaim majanduspoliitiline ametikoht kogu USAs, aga võib-olla ka kogu maailmas.

31. jaanuaril ametikoha maha panev Alan Greenspan on oma veidi üle 18aastase tegevuse tulemusena tõstetud pooljumala seisusesse. Ta asus ametisse 11. augustil 1987. aastal. Börsikrahhini, mil Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus 22,6 protsenti, jäi aega veidi üle kahe kuu. Keskpanga juht reageeris börsikrahhile kiirelt ja otsustavalt, andes lubaduse, et keskpank pumpab finantssüsteemi piisavalt raha.

Sellest ajast saadik on Ameerika Ühendriikide keskmine majanduskasv olnud kolm protsenti aastas, keskmine inflatsioon samuti kolm protsenti aastas ning keskmine tööpuudus veidi üle 5,5 protsendi. Oma kõrge maine on aga ta saavutanud peamiselt paindliku tegevuse tõttu võitlemaks eelkõige inflatsiooni vastu.

Greenspani eelkäijaks Föderaalreservi juhi kohal oli Paul Volker, kes surus üheksaprotsendilise inflatsiooni USAs nelja protsendini. Selle hinnaks oli aga tööpuuduse kasv 10 protsendini. Greenspani see ei rahuldanud ja ta tegi kohe selgeks, et tema eesmärgiks on veelgi väiksem hindade kasv.

Oma 18aastase valitsemisaasta jooksul on ta üle elanud neli presidenti, kaks sõda, terve rida suuremaid ja väiksemaid börsikrahhe, valuutakriise, Enroni jne. Aktsiate hinnad on kasvanud 12 aastal seitsmeteistkümnest (käesolev aasta on kerges miinuses, vara on öelda, missuguseks kujuneb aasta tervikuna). Greenspani valitsemisaega jääb ka USA pikim majanduskasvu periood ning ehkki on toimunud ka kaks majanduslangust, on need jäänud mõõdukaks.

Ehkki ajakirjanduses spekuleeritakse vähemalt kuuest võimalikust kandidaadist, kellest favoriidiks peetakse FEDi endist nõukogu liiget ja George W. Bushi majandusnõunike nõukogu esimeest Ben Bernaket, lausus president ise, et tal pole veel potentsiaalseid kandidaate. Just see asjaolu tegigi Economisti murelikuks, sest aega on vähe. Suurema osa järelejäävast ajast on Senat, kes FEDi uue juhi kinnitama peab, puhkusel. Greenspan oli igatahes 1987. aastal kõikide silmis favoriit number üks.

Kui päris täpne olla, siis Alan Greenspani tähtaeg Föderaalreservi (FED) juhina ei saa täis mitte 31. jaanuaril, vaid alles 2008. aasta juunis. Jaanuaris saab täis tema 14 aastat kestnud täisvolituste aeg Föderaalreservi nõukogu liikmena. Kuna Greenspan asus ametisse enne eelkäija Paul Volckeri ametiaja lõppu, siis esimest nelja aastat ei loeta seaduse järgi tema ametlikuks ajaks. Nii saigi ta ametlikult nõukogu liikmeks alles 1992. aasta 1. veebruaril.

Ehkki Föderaalreservi nõukogu liikme kohalt peab ta tagasi astuma järgmise aasta 1. veebruaril, mis tähendab seda, et ta ei saa osaleda (vähemalt hääleõiguslikuna) baasintressi kujundava vabaturu komitee istungitel. Aga keskpanga presidendiks nimetas president Bush Greenspani pretsedenditut viiendat tähtaega alles möödunud aasta juunis. Kuna FEDi presidendi mandaat kehtib neli aastat, võiks ta seaduse järgi ka nii pikka ­aega sellel kohal olla. Kui see nii juhtuks, saaks Greenspanist juba

juunis kõige kauem ametis püsinud Föderaalreservi juht. Senine rekord on William McChesney Martin juuniori käes, kes oli sellel ametikohal aprillist 1951 kuni jaanuarini 1970.