Palgatöötajat FIEks maskeerida ei saa

Artikkel

- Uudised
- Olavi Kärsna
- 23. oktoober 2005 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palgatöötajat FIEks maskeerida ei saa
Viimaste aastate jooksul on ka meil tekkinud firmad, kes rendivad tööjõudu. Nende tegevuse kohta on Äripäevas paar korda mõtteid vahetatud.
Sõna ?tööjõud? tähendab palgatöötajat, mis sõna selle ette ka ei kirjutataks.
Tööjõu rentimine tähendab seda, et firmas teeb tööd inimene, kellel on sõlmitud tööleping hoopis rendifirmaga, ja tööna kirjeldataksegi lepingus seda, et firma saadab teda oma klientide juurde nende jaoks vajalikke asju tegema.
Fiiendusega on meil lood teadagi segased ka FIEde eneste jaoks. Olen näinud paari töölepingut, kus sisu on nagu töölepingus ikka, aga siis äkki öeldakse, et töötaja tasub oma maksud ise kui FIE.
Ettevõtjateks sunnitud või maskeeritud palgatöötajad peavad tegelikult käituma nagu palgatöötajad, aga tööandjad üritavad teha nägu, et neil fiiendajate vastu mingeid kohustusi ei ole, kuna pole töölepingut.
Välismaale tööleminejaid on järjest rohkem, juurde tekkib ka sinna töö leidmise kanaleid. Suurem osa piiri taha töö vahendajatest pakuvad seal palgatööd, see tähendab, et kohapealne tööandja sõlmib meie inimesega töölepingu. Tööõigus on kõikjal arenenud riikides omaette nähtus ja tööandjal on töövõtja ees rida kohustusi.
Nüüd on tekkinud juhtumeid, kus inimesele öeldakse nii kodu- kui välismaale vahendatud töö kohta, et ta läheb sinna kui renditööjõud, aga peab ennast registreerima FIEks kas Eestis või välismaal. Ja et firma, kes ta tööle sokutas, peab tema palgalt vahendustasu kinni.
Iseendale tööandmise ehk fiiendusega on kõikjal arenenud maailmas lood ühtmoodi.
Inimene võib olla palgatöötaja ja tööst vabal ajal tegeleda ettevõtlusega. See töö, mille kohta on sõlmitud tööleping, ei ole kunagi ettevõtlus ? iseseisev majandustegevus.
FIEks registreeritud inimesel ei ole tööandjat, vaid on klient, kellele ta teenust või kaupu müüb.
Ettevõtja esitab kliendile arve. Kui meil on olnud võimalik, et FIE-le kantakse raha niisama üle ja midagi ei juhtu, siis välismaal on selline asi reeglina võimatu.
Seega pole FIEks registreeritud inimesel ka palka. Kui mõni firma leiab inimesele töö, mille tegemiseks ta peab ennast ettevõtjaks registreerima, ei saa mingil juhul olla tegemist tööjõu rentimisega. See on niisama tulu teenimise võimaluste vahendamine.
Ettevõtja on igal pool iseseisev, organiseerib oma asju ise ja ka vastutab enda eest ise. Loomulik, et tööotsa vahendanud firmale tuleb midagi maksta, aga selle kohta tuleks sõlmida kirjalik leping ning firma peaks FIE-le selle eest arve esitama.
Kui inimene laseb töö tellijal raha vahendusfirmale kanda, et see saaks sellest oma osa kinni pidada, peab ta vahendusfirmale esitama arve selle summa kohta, mis tegelikult temani jõuab.
Mingil juhul ei tohi teha nii, et FIE esitab arve täissumma kohta oma töö tellijale, too kannab raha firmale ja FIE saab tegelikult kätte vahendustasu võrra vähem, aga kirjalikku jälge vahendustasu kinnipidamise kohta talle ei jää.
Kui teda siis revideerima juhtutakse, on tal väga tülikas tõestada, et mitte kogu arvele kirja pandud summa ei olnud tegelikult tema tulu. Eriti tülikas oleks sellist asja klaarida mõne välisriigi maksuametiga.
Hetkel kuum