• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parem pakkumine konkurendilt on mõjus põhjendus

    Bensiini kallinemisest tingitud üleüldise hinnatõusu ootus mõjutab palgaläbirääkimisi vähem kui kartus kaotada hea töötaja teisele firmale.
    Auma Expo juhi Arvi Mägini sõnul eraldi palgateemana bensiinihinna tõusu pole üles pole võetud, sest firmas on transpordi kompenseerimiseks eraldi süsteem.
    ?Põhiargumendina kasutatakse pigem, et kellelegi makstakse kusagil mujal rohkem. Samas on meil üsna kindlalt paigas tulemustasu põhimõtted ja arvestame individuaalselt iga inimese panust. Kui töötaja on tõestanud, et ta on teistest efektiivsem ja valmis võtma suuremat vastutust, siis on loomulikult tal õigus saada ka suuremat palka. Juhi ülesanne on seda näha ja tunnustada,? leiab Mägin.
    Falck Eesti personalidirektor Eela Velström arvab, et oleme suhteliselt kaua töötanud tingimustes, kus tööjõupakkumine on olnud suurem kui nõudlus ja seetõttu andnud tööandjale palgaläbirääkimistel tugevama positsiooni. ?Hetkel jõuab aga meieni väga tugevalt ELi laienemise mõjul tööjõu äravool.?
    Paljudes valdkondades tekib tõesti töötajatel võimalus küsida kõrgemat palka, sest tema asemele on väga raske kedagi kiiresti leida ja töö jääks lihtsalt tegemata. ?Mõned töökohad võivad seetõttu olla ülemakstud, sest piiri taga saab veelgi rohkem. See teadmine annab töötajatele suurema julguse endale palka juurde küsida,? usub Velström.
    Samas on selge, et kui töötajal on kindel tahtmine minna, siis ei saa teda ainult palgaga kinni pidada, sest päris sama palka mis Soomes või Iirimaal Eesti ettevõtja endale siiski niipea veel lubada ei saa.
    Arvi Mägin arvab siiski, et välismaale minek on ajutine nähtus. ?Iga mees peab arvestama, et tema naabrimees on ka mees ja kui oma naise ja pere kauaks laokile jätad, võib tagasi tulles oodata ees tühi tuba. Arvestama peab, et siin töötamine pakub siiski peale palga ka teisi hüvesid. Meie võtmetöötajad pole veel tulnud minu juurde ahvatlevama pakkumisega, sest hoiame tööl üsna avatud õhkkonda ja peale palga pööratakse suurt tähelepanu ka teistele olulistele väärtustele, nagu head töökaaslased ja kaasaegsed töövahendid.?
    Eela Velström soovitab juhil siiski töötaja kurtmisesse väljaminekute suurenemise kohta suhtuda mõistvalt, sest see aitab masendusest üle saada. ?Samas tuleb töötajale selgitada, et mitte ainult tema elu pole läinud kallimaks, vaid ka ettevõtte kulud kasvavad. Tööandja peab rohkem maksma materjalide ja teenuste eest ning sellele peaks juhtima võimalusel ka töötajate tähelepanu, sest ega töötajad pole ka huvitatud sellest, et ettevõte aasta pärast pankrotti läheks. Muidugi on oma rahakott ihule kõige lähem ja eelkõige mõeldakse ikka enda peale.?
    PW Partnerite juht Peeter Võrk tunnistab, et tema suhtub juhina isiklike kulutuste rõhutamisse palgaläbirääkimistel halvasti.
    ?Kõrge majalaen ja autoliising pole minu jaoks argument. Pigem tuleb rõhuda enda väärtusele ja arenguvõimalustele. Oma kulutuste üle kurtmine jätab inimesest pigem vastutustundetu mulje, sest ta on võtnud endale liiga suuri kulutusi, mida aga ei ole suutnud kanda,? leiab Võrk.
    Arvi Mägin suhtub siiski mõistvalt, kui töötaja talle ka isiklikud väljaminekud ette loeb, sest see näitab, et inimene on enda jaoks oma vajadused läbi mõelnud ja omab kontrolli enda kulude üle.
    ?Minu asi on otsustada, kas ma suudan talle seda palka pakkuda ja kas ta on seda tasu väärt. Põhjendamatuid palganõudmisi ma ei tunnista. Inimesel, kes jätab oma kohustused täitmata, pole mõtet aga tulla ütlema, et olen kõva tegija ja väärt enamat,? ütleb Mägin.
    Eela Velströmi arvates on kõige raskem tööläbirääkimistel tasandada personaalseid palgaerinevusi. Sama tööd ei tee ju inimesed ühtemoodi ja ikka tahad paremale inimesele rohkem maksta. See tekitab aga tavaliselt nördimust vähem palka saanud töötajates.
    ?Siis tullakse endale palgalisa nõudma argumendiga: aga miks teine sai paremini? Miks me peame rääkima kellegi teise palgast enda asemel? Keskenduma peaks sellele, mis minu töös puudu jääb, et ma vähem palka saan,? soovitab Velström.
    Eesti on ka veel kontrastide maa, kus omaette rühma moodustavad kõrgkvalifitseeritud töötajad, kellele võib tulla mitu uut tööpakkumist päevas ja kes seetõttu tunnetavad oma väärtust. Velströmi arvates tuleks heade töötajatega sellel teemal kindlasti vestelda. ?Arvan, et see näitab juhtimise kvaliteeti, kui need inimesed julgevad rääkida saadud pakkumistest. Siis saaks juht veel ehk otsust muuta. Hoopis raskem on hakata töötajat veenma, kui tal on otsus juba küps ja ta tuleb alles siis sellest rääkima.?
    Samas tuleks aga loobuda töötaja ümberveenmisest, kui teine pakkumine ongi töötajale selgelt parem ja firma pole võimeline samaväärseid võimalusi pakkuma.
    Tihti on töötaja ametikohal ?üle küpsenud? ja ideaalne oleks, kui firmas on ootamas uus korv, kuhu ta saaks kukkuda. Aga sageli on firma liiga väike või kitsa valdkonnaga. Siis on firma ja kogu Eesti konkurentsivõimele parem, kui töötaja leiab endale sobiva töö uues firmas.
    Sageli ei oska aastaid sama tööd teinud inimesed töö kaotanuna midagi peale hakata ja eeldavad, et keegi on kohustatud neile tööd pakkuma. Velströmi arvates on raske alustada töövestlust inimesega, kes tuleb uksest sisse nõudega: mida teil on mulle pakkuda?
    ?Kui inimene ei alusta sellest, mida ta tahaks teha ja millised on tema võimed, siis on firmal raske talle ka midagi sobivat leida,? tunnistab Velström.
    Arvan, et praegune bensiinihinna tõus ja sellest tingitud üldine hinnatõus on palgaläbirääkimistel ainult üks ja üldsegi mitte kõige olulisem surve.
    Palju tugevamalt tuleb hetkel esile hoopis töötajate nappus. Ettevõtjatel lihtsalt pole häid töötajaid võtta ja nõudluse-pakkumise surve mõjutab palju olulisemalt palgatõusu.
    Arvan, et tööandja jaoks peaks siiski olema argumendiks see, kui mõne töötaja palk on turule jalgu jäänud. Kui töötaja saab konkurentidelt paremaid pakkumisi, siis tuleks küll ka tema palk üle vaadata, kui ei taheta teda kaotada. Ka on töötajate äravool väga teravalt just ehitussektoris välja löönud, kuigi sellest ohust on juba aastaid räägitud.
    Kui ühelt poolt palk ja teiselt poolt firmakultuur ei ole sobiv, siis on head töötajat väga raske kinni hoida kas teise firmasse või välismaale minemast.
    Arvan, et peamised argumendid, millega hetkel juhil tuleb palgaläbirääkimistel arvestada, on turu palgatase ja töötaja enda väärtuse kasv võrreldes eelmise aastaga.
    Samas pole mõtet suuri lootusi üles kütta. Töötaja võib küll leppida madalama palgatasemega teatud aja jooksul, aga kui ta oma kulutustes muudatusi ei tee, võtab ta varem või hiljem vastu parema pakkumise
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Investeerimisklubi ja Äripäev ühinesid
Sel nädalal ühinesid Äripäev ja Investeerimisklubi, millega hakatakse klubi tegevust teostama koostöös Äripäeva investor Toomase meeskonnaga.
Sel nädalal ühinesid Äripäev ja Investeerimisklubi, millega hakatakse klubi tegevust teostama koostöös Äripäeva investor Toomase meeskonnaga.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Eesti tellib suure portsu taastuvenergiat, edumaa on Enefit Greenil Täiendatud
Pikk paus Eesti taastuvenergeetika suurvõimsuste rajamisel tõotab lõppeda, sest valitsus kuulutas välja massiivse taastuvenergia vähempakkumise, mis võiks turule tuua nii uusi tuule- kui päikeseparke. Parim lähtepositsioon sel rallil on hiljuti börsile läinud Enefit Greenil.
Pikk paus Eesti taastuvenergeetika suurvõimsuste rajamisel tõotab lõppeda, sest valitsus kuulutas välja massiivse taastuvenergia vähempakkumise, mis võiks turule tuua nii uusi tuule- kui päikeseparke. Parim lähtepositsioon sel rallil on hiljuti börsile läinud Enefit Greenil.