Tallinn haarab merel võimu

Kõige taga on Tallinki agressiivsus ja edu. Järjest uusi laevu telliv Tallink peab juba pikemat aega kõnelusi Silja Line?i ostuks. Sellekohaseid uudiseid koos Tallinki börsil noteerimise täpse kavaga on oodata juba lähemal ajal, võimalik, et isegi täna.

Kui Tallink ei anna läbirääkimiste kohta vähimatki infot, siis eelmisel nädalal kinnitas lõpuks ka Silja Line?i omanik Sea Containers juttu, mis turul ammu ringleb ? Silja müük on võimalik. Ja otsus saabub oktoobri jooksul.

Seitsme suure reisilaevaga opereeriv Viking Line on tegutsemisvalmis. ?Oleme valmis registreerima kõik oma laevad Eestis,? lausus aastavahetusest Eestis laeva MS Rosella registreeriva Viking Line?i tegevjuht Nils-Erik Eklund eelmisel nädalal Kauppalehtile.

Põhjus on puhtalt majanduslik. Soome reederite ühenduse arvutused näitavad, et Soome lipu all sõites oleks näiteks Tallinki personalikulud 400 miljonit krooni suuremad.

Nii Silja müük Tallinkile kui ka Vikingi laevade siin registreerimine tähendaks Eestile sadu töökohti ja kümneid miljoneid maksukroone aastas. Lisaks teeks see Eestist Läänemere võimsaima laevastikuga riigi.

Viking Line?i seitsmest reisilaevast kaks on registreeritud Rootsi ja ülejäänud Soome lipu alla. Rosella renditakse varsti Viking Line Eesti OÜ-le, mis peaks Tallinna liini kahjumist välja tooma.

Eklundi sõnul soovib Viking Line hoida oma kulutusi samal tasemel Eesti lipu all sõitvate laevadega. ?Kuna Helsingi?Tallinna ja Tallinna?Stockholmi liinidele lisandub uusi laevu, peame oma tegevusmalli muutma,? lausus ta. Ta tunnistas, et Silja Line?i müük Tallinkile suurendaks veelgi konkurentsi Läänemerel.

?See on usaldusväärsuse näitaja kogu Eesti jaoks ja ma saan ainult rõõmu tunda,? kommenteeris Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand Viking Line?i võimalikku kava oma laevad Eesti lipu alla tuua.

Kaljuranna sõnul tõstab teise riigi laevade tulek Eesti lipu alla nii Eesti riigi kui ka Tallinna Sadama usaldusväärsust. Peale selle, et samm on kasulik Eesti riigile maksude ja töökohtade poolest, on sadama jaoks tervitatav reisilaevaoperaatorite aktiivsus ja investeeringud. ?Kui nemad julgevad investeerida, näitab see reisijaveo turu suurt potentsiaali. Meil tuleb nendega sammu käia,? ütles Kaljurand.

?Tahame investeerida järgmisel aastal märgatavalt rohkem kui varasematel aastatel,? ütles Kaljurand, nimetades orienteeruvaks summaks 150 miljonit krooni.

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Kaia Vask lausus, et ehkki Eesti ja Soome meremeeste palgavahe on mitmekordne, annab laevastiku siia registreerimine lühiajalist efekti, sest ka siin palgad tõusevad. Põhiline võitlus käib tema sõnul aga hoopis riigiabi pärast. ?Turg on üks ja kui keegi hakkab siin oma tingimusi seadma, mõjutab see kõiki,? lausus ametiühingujuht.

Vask lubas, et kui eestlasi palgatakse Rosellale tööle kehvemate lepingutega kui näiteks Tallinkis, hakkab ka siinne ametiühing asja vastu võitlema.

Viking Line otsib Rosellale ligi 200 töötajat, kuulutused on ilmunud teisteski Baltimaades, mis tähendab, et kõik töökohad ei pruugi tulla sugugi Eestisse. On ka teada, et meie lõunanaabritel näiteks on palgasoovid märksa väiksemad kui eestlastel. Kahele kapteni kohale kandideerib kuus inimest, kellest ükski ei tööta praegu Tallinkis, kinnitati värbamisega tegelevast firmast. Teenindava personali õpetab laevafirma välja kohapeal.

Eesti Laevaomanike Liidu tegevjuht Enn Kreem nimetas Vikingi avaldust konkurentsimänguks.

?Tekib küsimus, miks just Eesti lipu alla, kui Läti lipu all on hoopis soodsamad tingimused. Kuid Läti laevad ei konkureeri Soome parvlaevadega, Eesti omad aga küll. Seega on mõtet Eestis oma plaanidega tähelepanu äratada,? selgitas ta.

Sel sügisel on tulnud kaks uudist selle kohta, et Eesti ärimehed ja -naised astuvad laevandusärisse.

Nii rahastab Eesti rikkaimaks naiseks tituleeritud Tiina Mõis firmat Baltic Scandinavian Lines, mis hakkas 3. septembrist vedama kahel liinil kaupa Eesti ja Rootsi vahet.

Eelmisel nädalal tuli teade, et Silja Line müüs oma kaubaveole keskendunud laeva Star Wind OÜ-le Euro Shipping, mis kuulub Arco Vara omanikele Richard Tomingasele ja Arti Arakale.

Laevaga hakkab sõitma Saaremaa Laevakompanii (SLK) tütarfirma. SLK juhi Tõnis Rihvki sõnul pole veel otsustatud, kas uus laev läheb Sillamäe?Kotka liinile.

Eesti laevaomanikud avaldavad valitsusele survet, et riik neid toetaks nagu näiteks Soome või Rootsi valitsus, kes ei võta meremeeste palkadelt makse.

Neljapäevasel kabinetiistungil leidis valitsus, et kuna see punkt on sees ka koalitsioonileppes, tuleb Eesti laevandust toetada, kuid konkreetsete meetmete suhtes otsust ei langetatud.