Uuel kursil: sini-valged laevalipud sini-must-valgeks

Neljapäeval kirjutas soomlaste Kauppalehti, et Viking Line teeb ettevalmistusi kõigi reisilaevade toomiseks Eesti või muu Euroopa Liidu riigi lipu alla. Hoiame pöialt, et Viking Line otsustab laevalippude vahetamisel Eesti kasuks.

Äripäeva arvates saab üldistada, et riik ei pea ettevõtlust, sealhulgas laevafirmasid, toetama muud moodi kui üldist soodsat ettevõtluskliimat luues. Siis läheb hästi nii nendel firmadel, mis põhinevad rahvuslikul kapitalil, kui ka välisfirmadel ja lisaks tuleb veel uusi välisfirmasid.

Eestisse ületuleku kasuks on otsustanud paljud välisfirmad. Finnairi tütarettevõte Aero Airlines teenindab regulaarliine Tallinna ja Helsingi vahel, samuti on Finnairil siin oma lennukite remondiüksus. Kreenholmi omanikfirma Borås Wäfveri tõi osa tootmist Rootsist Narva.

Elcoteqi kaks Tallinna koostetehast on Elcoteqi ülemaailmse grupi suuruselt teine üksus. Nokia on ähvardanud oma peakorterit nihutada, kui Soome seadused ei muutu ettevõtjasõbralikumaks. Need on esimesena pähe tulnud näited. Aga Eesti riik saab uued töökohad, maksutulu, sisemajanduse koguprodukti kasvu.

Mis konkreetselt Viking Line?i ületuletulekuga Eesti lipu alla muutub? Laeva suhtes hakkavad kehtima Eesti seadused. Laeva kapten peab kindlasti olema Eesti kodanik; laevaperre, mis seni koosnes valdavalt Soome ja Rootsi kodanikest, lisanduvad kohalikud. Soome ja Rootsi lipu all sõites said siinsed töötada neil laevadel vaid tööloaga. Soome reederite ühenduse arvutused eelmise aasta kohta näitasid, et personalikulude vahe oleks 26 miljonit eurot (üle 400 miljoni krooni) sini-must-valge kasuks.

Eelmise nädala Eesti ajalehtedes otsis Viking Line ühele oma laevadest ? Rosellale, mis esimesena Eesti lipu alla tuleb ? juba personali. Viking Line võib olla mitmetele teistele firmadele eeskujuks. Tõsi, Viking Line?i samm võib olla Soome valitsuse survestamiseks, nagu Nokia avaldusedki, ent Eesti otseselt kahju ei kannata, kui Soome seadused tulevad ettevõtjaile rohkem vastu. Eesti firmasid tegutseb ju ka Soomes.

Samas Eesti seadused ei tohi ette näha otsest riigiabi ettevõtlusele. Euroopa Liitu astudes ja tax free kadudes tuli Tallinki suust appikarjeid, kuidas nad langevad Soome firmade suhtes konkurentsihalvemusse ja päästa suudaks vaid mõned miljardid kroonid.

Tjah, ega küsija suu pihta ei lööda. Praegu läheb Tallinkil ilma toetusteta silmapaistvalt hästi ? au firma juhtkonnale ja töötajatele ?, et panna muretsema riigiabiga poputatud konkurendid. Teised riigid toetavad küll oma laevafirmasid, aga mis sellest kasu, kui nad ikkagi lippu vahetavad. Järelikult on asi muus.

Ilmselt teevad Viking Line?i ärevamaks ka kuuldused, et Tallink ostab ära endast kaks korda suurema käibega Silja Line?i. Kui kuuldustel on tõepõhi all, siis on Viking Line?il väga raske Tallinkiga konkureerida.

Kunagi oli maailmamere suurima laevastikuga riik Lääne-Aafrika väikeriik Libeeria. Praegust majanduspoliitilist kurssi jätkates on Eestil kõik eeldused saada vähemalt Läänemere suurima laevastikuga riigiks.

Autor: ÄP