Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veolepingul nii poolt- kui ka vastuargumente
Võlaõigusseadus reguleerib nii veo- kui ka ekspedeerimislepingut. Kui pooled pole omavahel kõiges, mida on mõistlik oluliseks pidada, kokku leppinud, tuleb vaidluste korral eelkõige võlaõigusseadusest vastust otsida. Mõistlik on leping sõlmida. See tagab kauba jõudmise õigel ajal õigesse kohta.
Mis puudutab aga jaekaupmehi, siis on asjal kaks poolt. Esiteks ei soovi kaupmehed end lepingutega siduda, sest see piirab mõnevõrra otsustus- ja tegevusvabadust ning muutuvates kaubamahtude oludes on raske pikaajalisi mõlemat osapoolt rahuldavaid tingimusi kirja panna.
Samas loob veoleping firmade vahelisele suhtlusele kindla aluspinna. Kui lepingus on kirjas kohustused ning üks osapool nendest kinni ei pea, tuleb teist partnerit sellest kindlasti teavitada. Kui kannataja pool ehk võlausaldaja jätab võlgniku süstemaatilistele rikkumistele reageerimata, võib ühel hetkel väita, et see ongi pooltevaheline tava ning vastav lepingu punkt kaotab võlausaldaja jaoks jõu.
Autor: Tiit Tammemägi