• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    CEMATi logistikamess tõi välja innovaatilised uuendused

    11.?15. oktoobril toimunud messil osalesid ka firmad, kes produtseerivad ja arendavad siselogistika toimingute tarvis vajalikku tarkvara. Eksponeeriti mitmeid erinevaid laotöö juhtimissüsteemide (WMS) rakendusprogramme. Traditsiooniliselt võtavad CEMATi messidest osa ka automaatse tuvastamise tehnoloogia tootjad ja rakenduste arendajad.
    Esmakordselt osalesid CEMATi messil raadiosagedusliku identifitseerimise (RFID) seadmete tootjad. Raadiomärgid ehk tagid leiavad lähiaastail laiaulatuslikku kasutamist nii kaubasaadetiste kui ka üksikute toodete automaatsel tuvastamisel.
    Kauplusesse või lattu on saabuvat kaupa lihtne vastu võtta, kuna jääb ära vajadus koguseid üle lugeda ja võrrelda saatelehele märgituga. Kui alusetäis erinevaid tooteid, mis on varustatud tagidega, läbib spetsiaalse raadioskanneritega värava, loetakse arvutiprogrammi ühekorraga kõik tooted, mis paiknevad kaubaalusel. Jääb ära vajadus sisestada arvutisse saabunud kaupa manuaalselt.
    Ka logistikafirmades muutub kiiremaks ja veatumaks saabunud ja väljuvate saadetiste registreerimine. Nõudeks on, et saadetise iga pakkeühik peab olema varustatud raadiomärgiga, mis sisaldab saadetisekohast infot. Sõites kaubaaluse või muu pakkeühikuga läbi anduritega värava, loetakse kogu saadetisekohane info logistikaettevõtte infosüsteemi. Nii on võimalik registreerida praktiliselt vigadeta saadetiste vastuvõtmine ja väljastamine.
    Oluliseks nõudeks on seejuures, et igal pakkeühikul peab olema RFID- etikett ja sellele salvestatud info peab olema tegelikkusele täpselt vastav. Kaob vajadus vöötkoodiskannerite kasutamise järele. Vöötkooditehnika kasutamine on seotud piirangutega, näiteks vajadus otsida saadetiselt vajalikku etiketti ja hoida käes skannerit, rääkimata olukorrast, mil vöötkood on vigastatud või peegeldumine/määrdumine segab lugemist ja skanner pole suuteline toodet tuvastama. Raadiomärke kasutades on võimalik edastada saadetise või toote kohta kümnetes kordades rohkem informatsiooni kui vöötkoodi abil.
    Mitme vahetusega töötavates terminalides ja ladudes on sageli probleemiks, et elektritõstukite intensiivse kasutamise juures ei jätku akude salvestatud elektrienergiast tööpäeva lõpuni. Selleks et tõstuk oleks võimeline töötama n-ö lõpmatu energiaressursiga, on vaja vahetada tööpäeva jooksul selle tühjaks saanud akukomplekt laetud akude vastu. Vastukaaltõstukite puhul on see tavaliselt tülikas ettevõtmine, sest vajatakse spetsiaalset tõsteseadet, millega tühjaks saanud komplekt tõstetakse tõstuki kerest välja ja laetud komplekt asemele. Tihti ei vaevuta asja sel viisil lahendama ja ostetakse juurde lisatõstukeid. Teatud arv tõstukeid hoitakse laetuna reservis. Teadagi on tõstukid kallid ja investeeringud tõsteseadmetesse on lõppkokkuvõttes suuremad, kui need võiksid olla. Saksa tõstukitootja Still on tulnud välja uue vastukaaltõstuki mudeliga, mille akukomplekti ei tõsteta, vaid libistatakse välja rullikutel tõstuki küljele või eemaldatakse see siirdetõstuki abil.
    Saksa tõstukitootja Jungheinrich üllatas revolutsioonilise uuendusega vastukaaltõstukite tootmises. Esmakordselt pakutakse tõstukimudelit, mille kabiini on võimalik pöörata vastavalt vajadusele 360 kraadi. Teisiti öeldes võib tõstukijuht valida sõidusuuna suhtes alati sobiva asendi.
    Uuendus on oluline juba kas või seetõttu, et aitab vähendada tõstukijuhtide kutsehaigusi. Erilist efekti võib tajuda juhtudel, mil tööprotsess nõuab vastukaaltõstukiga pidevalt palju tagurpidi sõitmist.
    Suurenenud on erinevate laosüsteemide kasutamine. Kuna toodetavad partiid on suuremad, on tootjad leidnud võimalusi hindade langetamiseks. Suhteliselt kallis investeering automaatsüsteemidesse tasub end ära just peamiselt seetõttu, et vajadus inimtööjõu järele väheneb mitmekordselt.
    Samuti suureneb laotöö kvaliteet, kuna seadmed ei eksi kaupade paigutamisel hoiukohtadele ja saadetiste komplekteerimisel.
    Suureneva konkurentsi tõttu on tõstukitootjad senisest enam hakanud pöörama tähelepanu toodetavate tõstemasinate disainile ja ergonoomikale. Hakkas silma, et selles osas hoiab liidripositsiooni Saksa suurtootja Linde.
    Kuna ühesuguste tehniliste näitajatega ja tasemega tõstukite müügihinnad on üha rohkem sarnased, teevad ostjad sageli valiku just lähtudes tõstuki disainist ja temaga töötamise mugavusest.
    Euroopa turule on jõuliselt tungimas Hiina ja Korea tõstukitootjad. Nende masinad jäävad esialgu küll tehnilise täiuslikkuse poolest Euroopas toodetutele alla, kuid selle korvab madalam hind.
    Arvestades seda, kui kiiresti on Korea autotootjad jõudnud autode kvaliteedi ja disainiga maailmatasemele, võib eeldada, et 5?7 aasta möödudes võidakse pakkuda turul kauaaegsete suurtootjatega võrdset kvaliteeditaset veidi madalama hinna juures.
    Kui eelmisel CEMATi messil osales üksainus juhita tõstukite tootja, siis äsja lõppenud messil eksponeeris automaatika poolt juhitavaid tõstukeid juba enamik suurtootjaid. Positsioneerimise täpsus ruumis on 10?20 mm. Navigatsioon toimub laseri abil. Tõstuki kahvlite liikumise kontroll toimub peegeldavate andurite abil. Kommunikatsioon juhtimissüsteemiga toimub raadio teel. Tõstuki liikumise teekonna muutmine on kiire ja lihtne. Tõstukitel on võimalik automaatjuhtimine välja lülitada ja kiiresti üle minna käsitsijuhtimisele. Tõstukijuht sõidab läbi teekonna, millel peab tõstuk tööle hakkama. Kasutades teatud kohtades paiknevaid peegleid, jätab tõstuk meelde kogu liikumisteekonna ja suudab seda ise korrata. Seega on võimalik uusi teekondi salvestada juhtimisseadmete mällu kiiresti ja operatiivselt.
    Juhita tõstukeid on otstarbekas kasutada laooperatsioonidel, mis on lihtsad ja pidevalt toimuvad. Need sobivad üldjuhul täisaluste siirdamiseks vastuvõtualalt hoiukohtadele ja kauba väljastamisel hoiukohalt loovutusalale. Samuti sobivad AGVd kauba toimetamiseks tootmisliinilt lattu ja ühelt konveierliinilt teisele.
    Teadaolevalt on võimalik süvariiuleid kasutades saavutada ladudes ülisuurt ruumikasutuse ökonoomiat. Peamiseks probleemiks on aga seejuures piirang, et ühes riiuliposti vahes peavad olema kaubaalused ühesuguse tooteartikliga. Nimetatud kitsendus võtab ära võimaluse kasutada süvariiuleid ladudes, kus on sadu erinevaid tooteartikleid. Firmad Jungheinrich ja BT on leidnud probleemile lahenduse ja pakuvad riiulisiinidel liikuvaid raadiosüstikuid.
    Süstik on suuteline liikuma iseseisvalt kaubaaluse alla ja toimetama selle riiuli otsa, kust see tõstuki abil alla tõstetakse. Tõstukiga tõstetakse süstik vajaliku riiulikorruse siinidele. Analoogiliselt toimub ka aluste paigutamine hoiukohtadele. Korraldused raadiosüstikule annab tõstukijuht raadio teel, süstiku positsioneerimine ruumis toimub ülitäpselt, kasutades satelliitside võimalusi.
    Süsteemi saab kasutada kauba liikumisel nii FIFO kui ka FILO põhimõtet rakendades. Ka on võimalik ühel tõstukijuhil juhtida korraga mitut raadiosüstikut.
    Tõstukid ja muud laoseadmed muutuvad aasta-aastalt energiasäästlikumaks, keskkonnasõbralikumaks, täiuslikumaks ja kasutajaile mugavamaks. Järjest rohkem pannakse rõhku unifitseerimisele, ergonoomikale ja disainile. Projekteerimisel arvestatakse üha rohkem, et laos töötava seadme omadused peavad võimaldama selle koos töötamist ühtses logistilises süsteemis muude seadmetega.
    Automaatse tuvastamise tehnoloogia areng sõltub omakorda suuresti nii praktilise elu vajadustest, uutest saavutustest elektroonikaseadmete ja -materjalide tootmise tehnoloogiates kui ka arvutite tootmisest.
    On saanud kindlaks tendentsiks, et nii nagu mujal eluvaldkondades, võtavad ka logistikas intelligentsed masinad ja seadmed üha rohkem endale traditsioonilisi inimtöö funktsioone.
    Kui masin on inimesest kiirem, täpsem ja kuluefektiivsem ja aitab seeläbi suurendada efektiivsust ja toimingute kvaliteeti tarneahelas tervikuna, aitab taoline areng igati kaasa füüsilise logistika ja infovahetuse arengule.
    Autor: Ain Tulvi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).