Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksukoormus võib langeda tuleval aastal 320 miljoni krooni võrra
Sotsiaalministri ettepanek vähendada töötaja töötuskindlustusmakse määra ühelt protsendilt poolele ja jätta tööandja töötuskindlustusmakse määr praegusele tasemele, kuid vähendada koondamiskulusid, kukkus läbi. Nelja poolthäälega otsustati langetada nii töötajate kui ka tööandjate maksemäära.
Maksemäära langetamine töötaja puhul 1 protsendilt 0,6-le ja tööandjal 0,5 protsendilt 0,35-le annaks kokku 320 miljonit krooni võitu. Samas ei kannataks oluliselt ka töötukassa reserv ja tulud jätkaks kasvamist, kuid märksa aeglasemas tempos, leiavad nii ametiühingute kui ka tööandjate esindajad.
Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Tarmo Kriisi sõnul nõudsid tööandjad 0,2% maksemäära langetamist, kuid kuna ametiühingutelt sellele toetust ei saadud ja valitsuses oli tööandja maksemäära langetamise vastu, mindi kompromissile. ?Oleme arvutanud, et töö- ja maksukoormus väheneks ikkagi üle 300 miljoni krooni,? sõnas Kriis. Ministri ettepanekut nimetab ta tooreks. ?Hüvitiste väljamaksmine läheks liiga segaseks. Kord maksaks tööandja, siis jälle töötukassa, pluss veel maksab töötukassa. Kolmest allikast maksmine pole otstarbekas. Siin tuleks teha põhimõtteline reform, millistest allikastest seda makstakse. Maksemäärasid tuleb kehtestada lähtuvalt seadustest, mitte sellest, mis mõtted kellelgi peas on,? lisas ta.
Töötukassa nõukogu esimehe ja ametiühingute juhi Harri Taliga sõnul oli ministri ettepaneku nõrkuseks ka asjaolu, et sellel puudus toetav analüüs ning pole teada, millist mõju need muudatused avaldaks tööturule. ?Pealegi pole olemas reaalset koondamisstatistikat ja mitte keegi ei tea seda täpselt,? sõnas Taliga.
Nii Taliga kui ka Kriis avaldasid lootust, et seekord võtab valitsus töötukassa ettepanekut arvesse. ?Kui uskuda peaministrit, kes on seda ettepanekut toetanud, ja mitmeid allikaid, kes seda on kinnitanud, siis on meil kõrgendatud ootused. Aga ega ei saa välistada, et valitsus üritab mingisuguse oma variandiga veel välja tulla. Raske on poliitikute mõttekäike ette aimata,? lisas Kriis.
ASi Falck Eesti avalike suhete direktori Andres Lemberi sõnul on olukorras, kus töötukassa reserv on kasvanud kahe miljardi kroonini, maksemäära langetamine igati arukas ja tervitatav otsus. Falcki kontserni töötajatele jääb töötuskindluse maksemäära langetamisel ühelt protsendilt 0,6 protsendile järgmisel aastal kätte arvestuslikult kuni 1,5 miljonit krooni enam. Tema sõnul on ka ettevõttel hea meel vabanevast summast, sest valdavas osas on need vahendid võimalik suunata turvatöötajate täiendavaks palgatõusuks.
Eelmisel aastal tegi töötukassa nõukogu valitsusele ettepaneku langetada töövõtjate maksemäära tasemele 0,7% ja tööandjate maksemäära 0,35%-le, kuid valitsus otsustas seda mitte kinnitada.
Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab valitsus jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.