Maja, kus meeleolu loovad valgus ja merevaated

Seda elamut võiks nimetada ökomajaks. ?Kõigepealt peab olema lähteülesanne. Tellija tulebki konkreetse koha ja soovidega,? lausub arhitekt. Kõigis elumajades on magamistoad, köök, pesuruum jms, aga majale annab omanäolisuse alati krundi eripära, möönab ta. Uut hoonet kavandades saavad määravaks selle orientatsioon ilmakaarte, juurdepääsu, vaadete, naabrite suhtes. Arhitekt võib majast avanevaid kaunimaid vaateid esile tõsta, teiste mõju jällegi vähendada. Kahte ühetaolist kohta pole olemas, julgeb Laansoo väita.

Meie majalugu on nagu sadadel teistel, meenutab perenaine Tiina Vesman. Kõigepealt oli idee maja ehitada, siis leidsime ilusa mereäärse krundi ning koduses ringis selgus, et meie maja peaks tulema looduslähedane, puidust ja kivist, hästi keskkonda sobituv.

Asusime arhitekti otsima ja leidsime interneti kaudu Enn Laansoo, kelle majad tundusid huvitavad just neis kasutatud naturaalsete materjalide poolest. Lootsime, et ehk leiame temaga ühise keele ja nii ka läks, konstateerib majaperenaine.

Pererahval oli selge ettekujutus oma majast. Looduslikke materjale ? puitu ja kivi ? tahtsid nad näha nii sees kui ka väljas. Neis materjalides on juhuslikkust, aga ka vastupidavust, nad ei kulu nii kergesti, tunnustab arhitekt seda valikut.

Kui ta annab projekti üle, hakkab maja oma elu elama: paberile on kantud hoone ideaalkuju, täiuslik visioon ja sõltub tellijast, kuidas ta neid ideid realiseerib. Seda maja on mul hea vaadata, kiidab Laansoo.

Omanäolist eramut ümbritseb täiesti loodusmaastiku muljet jättev aed. Kõik need rannamaastikule iseloomulikud kadakad, männid, nõmmliivateed, rannakellukad ja kõrrelised istutatud, räägib Tiina Vesman. Maja ette on rajatud muru, õue ehk mere poole on jäetud lahtine liiv.

Maja värvid ? mererohelised ja rannaliivatoonid ? ongi siinsest loodusest võetud. Hoone on ilmakaarte suhtes õigesti paigutatud. Maja on valge, igas seinas on aknad, aga need on nii targalt projekteeritud, et päike otseselt sisse ei paista ega küta ruume liiga palavaks. Olenevalt tuultest, võib suvisel ajal kas merepoolsel ehk põhjapoolsel või siis lõunapoolsel terrassil olemist nautida. Teine esiletükkiv ?tegija? on siin meri, mis näitab tema poole suunatud aknaist iga päev kordumatuid maastikumaale, suurt vett eriilminguis.

Juba majja sisenejat tervitab Dolores Hoffmanni kavandatud merevärvides uksevitraa?i valgusemäng graniidist põrandal. Kunstnik on siia majja teisegi vitraa?i teinud, mis samuti vetemängu erinevaid varjundeid trepihallist vannituppa toob.

Maja on 200ruutmeetrine, just sobiv nende viieliikmelisele perele, kommenteerib perenaine. Kõigil on oma tuba, kõik mahuvad lahedalt ära.

Kuigi arhitekt pani kirja ka sisekujunduse materjalid, tegi lõpliku valiku Tiina Vesman. Kivisein, vaskplekist ahi ja toonitud peitsidega õlitatud okaspuuseinad on elutoa märksõnad. Trepihallis ja köögialal on graniitpõrandad, vannitoas ja saunas on põrandal merekiviplaadid. Mereteemaga on seotud elutoa tammepuust laevatekiparkett ning illuminaatorit meenutava aknaga sauna ja vannitoauksed.

Ruume kujundades on perenaine püüd­nud modernset ja vanaaegset kokku sobitada. ?Et ei hakkaks igav,? rõhutab ta. Uhketele tammepuust ustele ja väärikatele metallist ja kristallist lühtritele sekundeerib modernne minimalistlik mööbel, tütarde toad on romantilised, noorima omad meenutab armast mängasjade paradiisi. Oma tubade aknaorvades on vanematel tüdrukutel mõnus lugeda ja mõtiskleda.

Mereäärne eramu paistab silma läbimõeldud planeeringuga. ?Meie maja tuligi välja selline, nagu me ette kujutasime ? peaaegu nagu ökomaja, on Tiina Vesman rahul. Siin on hubane ja kodune.

Võõrale näib uskumatuna, et see valgusele avatud eramu sai alles mõni kuu tagasi valmis. Majas valitseb mõnus kodutunne, mis tavaliselt tuleb aastatega.

Autor: Tiina Kolk