Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pärimisreeglid selgemad

    Valitsus kiitis heaks uue pärimisseaduse eelnõu. Uue pärimisseaduse näol pole tegu õigusaktide formaalse harmoniseerimisega. Pärimisõigusel on meie arengut arvestades märksa kaalukam roll, kui arvatakse.
    Kuna Eestis on praegu rohkem rahvuslikku rikkust kui eales varem, peavad inimesed rohkem mõtlema sellele, mis saab nende varast siis, kui neid enam pole.
    Praegu läheb pärandvara pärijale üle juhul, kui pärija pärandi vastu võtab. Üldjuhul käib protsess järgmiselt. Üks pärija algatab notari juures pärimismenetluse; notar annab kõigile pärijaile pärandi vastuvõtmiseks või loobumiseks aega mõne kuu. Kui selle aja jooksul ülejäänud pärijad notarile avaldust ei kirjuta, kaotavad nad pärimisõiguse.
    Ebaõiglaseks muudab asja see, et nad kaotavad selle õiguse isegi siis, kui nad ei teadnudki pärandaja surmast või vajadusest pärandi saamiseks notari juures avaldus kirjutada. Notar küll kontrollib andmeid rahvastikuregistrist, kuid selle põhjal pole alati võimalik kõiki pärijaid üles leida.
    Uus seadus tõstab pärimissüsteemi pea pealt jalgadele: kui pärija ei esita kolme kuu jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, loetakse, et ta on pärandi vastu võtnud (notari juurde minemata).
    Pärijad saavad kogu pärandvara ühisteks omanikeks ning neil tuleb pärandvara koos ära jagada. Pärijad peavad asjad omavahel selgeks tegema enne, kui nad pärandatut müüma asuvad. Seega ei saaks petturist pärija, kes pärimismenetlust algatades kaaspärijad maha vaikib, paari kuu möödudes pärandvara omanikuks, vaid teised pärijad saavad oma osa kas või aastate pärast välja nõuda. Edaspidi tekib igal pärijal huvi teised pärijad üles otsida.
    Päritakse mitte üksnes õigusi, vaid ka kohustusi ehk võlgu. Seda siiski teatud tingimustel. Kui inimene suudab tõestada, et ta ei saanud loobumistähtaja jooksul pärimisõigusest teada, võib ta ka hiljem võlgadega koormatud pärandvarast loobuda. Samuti saab pärija ka hiljem taotleda pärandvara vastuvõtmist inventuuriga, mis tähendab seda, et pärija vastutab sellisel juhul üksnes nende pärandvara kohustuste eest, mis pärandvara ei ületa.
    Praegu pole tagatud pärandatud vara säilimine, kuni pärijad selle enda valdusesse võtavad. Seda on tingimata vaja, kui nt osa pärijaid on välismaal ega saa oma huvide eest seista või kui pärijaid pole veel üles leitud ja vara võidakse lihtsalt laiali tassida vms. Edaspidi nimetab kohus selleks puhuks pärandi hooldaja, kes peab tagama vara säilimise ja tegelema inimestega, kel on pärandvara suhtes nõudeid.
    Eesti on väheseid riike maailmas, kus pärandimaksu pole. Ka uus eelnõu ei näe ette pärandimaksu kehtestamist.
    Autor: Kaupo Paal
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.