Palganõuet saab esitada ka kolme aasta pärast

Saamatajäänud palga nõue aegub kolme aastaga, kuid viivised tasumata palgasummalt aeguvad nelja kuuga.

Töötaja töötas lasteaias õpetajana alates 2002. aasta maikuust. Töölepingus lepiti töötasuks kokku 6000 krooni netosummas, mis pidi välja makstama iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Tegelikult on alates 2004. aastast makstud töötasu osade kaupa ja viivitustega. Samast ajast oli töötaja teise õpetaja puudumise tõttu sunnitud tegema ületunde, mida talle aga ei tasustatud.

Töötaja arvestuste kohaselt on tal õigus töötasule 2004. aastal kokku 124 tunni eest 6640 krooni; 2005. aastal 38 tunni eest kokku 2030 krooni. Töötaja haigestus tänavu 4. mail ning esitas samal päeval avalduse töölepingu lõpetamiseks tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu (TLS § 82), tuues põhjuseks pideva palgamaksmisega viivituse ja osade kaupa maksmise ning ületundide tasustamata jätmise. Tööleping lõpetati 9. mail, aprilli ja mai palgad maksti välja samal päeval, kuid kasutamata puhkuse ja töölepingu lõpetamise hüvitised on saamata komisjoni istungi toimumise päevani.

Töötaja palus tööandjalt välja mõista tasud ületundide eest perioodil märts 2004 kuni märts 2005 koos viivistega vastavalt esitatud arvestustele, samuti saamata lõpparve ja selle kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga.

Tööandja tunnistas, et töötaja tegi tõepoolest ületunde, kuid osa neist on hüvitatud vaba aja andmisega (töötaja saadeti palgata puhkusele, kui ajutiselt nädalaks kaks rühma ühendati), lisaks oli ta 2005. aasta alguses haiguslehel. Lõpparve maksti osaliselt välja õigel ajal, mistõttu tööandja ei tunnista keskmise palga nõuet lõpparve kinnipidamise eest. 2004. aasta palga ja viiviste nõudes palus tööandja kohaldada aegumist, kuna selle esitamise neljakuuline tähtaeg oli avalduse esitamise ajaks möödunud.

Töövaidluskomisjon rahuldas tööandja aegumise kohaldamise taotluse osaliselt ja töötaja avalduse samuti osaliselt. Palga nõudeid võib töötaja esitada kolme aasta jooksul arvates oma õiguste rikkumisest teadasaamist ? seega ületundide eest tasu nõue ei olnud aegunud. Viiviste osas kohaldas komisjon tööandja nõudel aegumist 2004. aasta nõuete osas, sest avalduse esitamise ajaks 20. juunil 2005 oli möödunud neljakuuline üldine nõuete esitamise tähtaeg. Komisjonis ei leidnud tõendamist, et töötajale oleks ületunde vaba aja andmisega hüvitatud ? vastavat kokkulepet pole saavutatud ja haiguslehel olemise ajal oli tööleping peatunud ? seda ei saa lugeda vaba aja andmiseks. Komisjon mõistis välja ületunnitöö eest tasu 1,5kordses tunnipalgamääras ja viivised 2005. aastal maksmata tasudelt kuni töölepingu lõpetamise päevani. Samuti saamata lõpparve osana nõutud hüvitised ning lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga, sest töötajale pidi töölepingu lõppemise päeval välja makstama kõik temal selleks hetkeks saada olnud summad.

Autor: Thea Rohtla