Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SAPARDi algusajal rändasid pooled taotlustest prügikasti

    Esimesel aastal polnud ka põllumajandustootjad harjunud euroraha küsima, ent kui 2002. aastal sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) õiguse esitada mõne puudulikult täidetud avalduse kohta järelepärimisi, et taotleja andmeid täpsustada, hakkas ka põllumeestest kaduma kartus taotluste esitamise ees. Neile avanes võimalus oma taotlustesse parandusi ja täiendusi teha ning neid sel moel esitatud tingimustega vastavusse viia.
    PRIA pressiesindaja Heli Raametsa sõnul tekkis eurotoetuste kolmandal aastal juba olukord, et kõiki taotlusi ei suudetud rahuldada, kuna põllumehed mõistsid, et pole mõtet maksta näiteks traktori eest selle tervet hinda, kui toetuse najal on võimalik maksta vaid pool.
    ?Seda hirmu, et põllumajandussektoris jääb ELi toetusraha kasutamata, Eestis küll ei ole,? kinnitab Raamets. ?Pigem on olukord vastupidine ? nõuetele vastavaid projekte on tunduvalt rohkem, kui neile toetust on võimalik jagada.?
    Piimatootmisele ja teraviljakasvatamisele orienteerunud Raplamaa ettevõte OÜ Orgita Põld juhataja Sulev Mölder ütleb, et on taotlenud ja ka saanud eurotoetusi nende algus­ajast peale. ?Mõne aasta eest SAPARDi ajal oli bürokraatia tõesti suurem kui praegu,? nendib Mölder.
    Meetme 3.1 raames taotles tänavu Äripäeva koostatud Raplamaa ettevõtete TOPis 2. koha saavutanud Orgita Põld 2004. aastal raha viljakuivati ja tehnika jaoks, see toetus ka saadi ja projekt on ellu viidud. 2005. aastal esitati taotlus sõnnikulaotaja ostmiseks ja kuigi raha pole veel täies mahus laekunud, lahendas PRIA ka selle taotluse ettevõtte jaoks positiivselt.
    ?Kuna avaldusi vaadati selle meetme raames läbi esitamise järjekorras, siis andsime taotluse ka kohe esimesel päeval sisse,? räägib Mölder.
    Eesti oli Bulgaaria järel teine ELi kandidaatriik, kellele anti võimalus ise otsustada, kellele ja kui suures summas euroliidu struktuurifondide toetusraha eraldada.
    PRIA administreerib põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetusi. 2004. aastal jagas PRIA välja toetusi kogusummas 1,8 miljardit krooni. Toetust saavad põllumehed ja toiduainetööstused, näiteks piima-, liha-, kala-, teravilja-, puu- ja köögivilja ning marjade töötlejad. Samuti toetatakse põllumajandussaaduste kolmandatesse riikidesse eksportijaid, maaettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi, külaelu arendavaid mittetulundusühinguid.
    2004. aastal võeti toetuste avaldusi vastu kahe ja poole nädala vältel, 2005. aastal kestis avalduste vastuvõtmine kuu aega. Avaldusi vaatab PRIA läbi nende esitamise järjekorras. Positiivse otsuse korral eraldatakse raha n-ö tagantjärele pärast konkreetse investeeringu tegemist, kusjuures suuremaid projekte rahastatakse etapiviisiliselt.
    Näiteks lehmalauda ehitamise korral saab taotleja esimese osa eraldatud rahast pärast vundamendi valmimist, teise osa pärast seinte valmimist, kolmanda siis, kui hoone on katuse all, ja neljanda pärast ehitise täielikku valmimist ja sisustamist.
    Iga etapi lõpus on vajalik esitada investeeringu tegemist kinnitavad dokumendid, PRIA ametnikud kontrollivad, kas taotlus, tehtud investeering ja reaalselt teostatud tööd on vastavuses projektis märgituga ja alles seejärel kantakse raha taotlejale üle.
    Põllumehed oskavad euroliidu toetuste taotlusi täita
    Võib öelda, et Eesti põllumehed oskavad toetust küsida ja taotlusi täita, oma osa on siin kindlasti nõustajatel.
    PRIA ja põllumajandusministeerium koolitavad enne iga toetuse taotluste vastuvõttu välja nõustajad, kelle käest saavad põllumehed nõu ja abi taotluste koostamisel. Lisaks on igas maakonnas nõuandekeskused, kuhu põllupidajad võivad oma muredega pöörduda.
    Struktuurifondidest on põllumajandustootmise investeeringuteks (RAKi meede 3.1) võimalik kolme aasta jooksul (2004?2006) jagada 503 miljonit krooni toetust.
    Mullu esitati PRIA-le 463 põllumajandustootmise investeeringutoetuse projekti ning taotleti 72% kolme aasta toetusrahast. Nõuetele vastas 93% projektidest ja neile määrati üle 345 miljoni krooni toetust.
    Valdkondade arvestuses läks 63% toetusest taimekasvatusse, peamiselt traktorite, kombainide ja rohusöödamasinate soetamiseks. Loomalautade ehitamiseks ja korda tegemiseks määrati 24% toetuse kogusummast.
    2005. aastal esitati PRIA-le 464 meetme 3.1 taotlust ehk ühe võrra rohkem kui mullu. Toetust küsiti aga 391 miljonit krooni ehk ligi 30 miljoni krooni võrra mullusest rohkem. Tänavu vastas toetuse saamise nõuetele 95% taotlustest.
    Tänavu oli võimalik jagada sellele meetmele ettenähtud toetusrahast viimane 28% ehk ligi 158 miljonit. Seega on mullu ja tänavu kokku jagatud põllumajandustootmise investeeringutoetuseks 503 miljonit krooni ehk kogu selleks toetuseks ette nähtud raha.
    Nõuetele vastavaid projekte oli aga veel 200 miljoni krooni ulatuses. Nende projektide esitajatele saatis PRIA vastuse, et toetus määratakse siis, kui põllumajandustootmise investeeringutoetusele teistest meetmetest raha eraldatakse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüüs: sügis tööstuses võib kujuneda suheliselt ebameeldivaks
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Jaapani Softbank kukkus rekordilise kahjumiga käpuli
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Raadiohommikus: uus konkurentsivalvur, külmad sügistuuled ja kuum debatt
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.
Raadiohommikus: Tallinna Kaubamaja, Baltic Horizon Fund, muusika idufirma ja mööblisse investeerimine
Millised on kaubandusäri väljavaated sügisel – energiakriis ja tarbijate kindlustunde vähenemine teevad kaupmeestele muret. Kuidas on kõrge inflatsioon mõjutanud kaupmeeste käivet sel suvel? Arendame teemat koos Kaubamaja ASi juhi Erkki Laugusega.
Millised on kaubandusäri väljavaated sügisel – energiakriis ja tarbijate kindlustunde vähenemine teevad kaupmeestele muret. Kuidas on kõrge inflatsioon mõjutanud kaupmeeste käivet sel suvel? Arendame teemat koos Kaubamaja ASi juhi Erkki Laugusega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.