Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EPL: Passi kehtivusaeg lüheneb uuenduse tõttu poole võrra
Seoses Eesti üleminekuga võltsimiskindlamatele näo-ja sõrmejäljekujutistega passidele kahaneb nende dokumentide kehtivusaeg kümnelt aastalt viiele.
Lähitulevikus väljastatavad ID-kaardid, välismaalase passid, diplomaatilised passid ja meremehe teenistusraamatud kehtivad samuti maksimaalselt viis aastat, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Tehnoloogia areneb kiiresti ja muutub mõne aasta jooksul kättesaadavaks ka dokumentide võltsijatele,? põhjendab siseministeerium. ?Vajalik on tagada dokumenti elektrooniliselt kantud andmete turvalisus. Oluline on lihtsustada ka isikusamasuse tuvastamist.?
Kuna uute passide tehniline lahendus põhineb mikrokiibil, on ka andmekandjate vastupidavus piiratud.
Uusi passe tahab riik inimestele jagama hakata juba tuleva aasta septembris. Isikutunnistuse seaduse muutmise eelnõu tuleneb Euroopa Liidu nõuetest ? kõik liikmesriigid on kohustatud võtma oma passides ja reisidokumentides kasutusele kaks biomeetrilist näitajat: näokujutise ja sõrmejäljed.
Euroopa Komisjoni kehtestatud reeglite kohaselt peab biomeetriline näokujutis jõudma reisidokumentidesse alates 1. septembrist 2006.
Kuue aasta vältel on biomeetria kasutuselevõtuks vajalike kulutuste kogusumma ligi 1,5 miljardit krooni. Valitsus lubas eelmisel neljapäeval siseministeeriumil korraldada rahvusvahelise riigihanke mikrokiipidega biomeetriliste passide ja nende väljaandmiseks vajalike asjade ja teenuste ostuks.