• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Puitkatuste kasvav populaarsus toob tegijatele tööd ja leiba

    "Viimasel kolmel-neljal aastal pole meil oma firmat tarvis olnud meediaväljaannetes reklaamida," ütleb traditsioonilisi puitkatusematerjale tootva ja paigaldava firma Tammepakk OÜ omanik Margus Suigusaar. "Tehtud tööd on olnud firmale parimaks visiitkaardiks, samuti on kaalukad tuttavate või sõprade soovitused, kes omale puitkatuse juba paigaldanud on."
    Kuigi firma on asutatud aastal 1996, alustati Suigusaare sõnul puitkatuste tootmisega alles 2000. aastal. "Asi sai alguse sellest, et meie poole pöördus üks tuntud väliseestlane, kes soovis oma Viljandimaal asuvatele hoonetele laastukatuseid," räägib ta. "Tookord me seda talle veel teha ei saanud, aga mõte jäi idanema."
    Siis alustati ka tootmisvahendite ja ruumide otsimist. "Ega siis neid laastu- või sindlimasinaid kusagil niisama vedelenud," selgitab Suigusaar. "Seda enam, et aastakümneid polnud selle materjali järele ju erilist vajadust olnud, lihtsam ja odavam oli katused toona eterniidiga katta."
    Lõpuks soovitud laastumasin siiski leiti, küll vana ja väsinud, aga pärast taastusravi sai sellega Suigusaare sõnul tööd teha küll. "Sindlimasina leidsime Põlvamaalt ühest metskonnast ja kimmimasina ehitasime ise. Siin tuli lihtsalt oma jõududega hakkama saada, sest sellist tehnikat tänapäeval lihtsalt ei toodeta," lisab ta.
    Ning meenutab, et kunagi töötasid majandites nn uue tehnika osakonnad, kus suure kodumaa tehastes toodetud põllutöömasinad kohandati sobivaks meie põldude tarvis. "Eks sealt ka vanema põlvkonna mehaanikateadmised. Tänapäeva automaatpingid vajavad vaid andmete sisestamise oskust."
    Lisaks materjali valmistamisele pakub Tammepakk OÜ ka paigaldust ja vanade puitkatuste renoveerimist ja restaureerimist. "Eks firma seisukohalt võttes ole meile ikkagi kõige kasumlikum kogu tööprotsess, alustades materjalist ja lõpetades paigaldusega," räägib Suigusaar. "Aga samas on juhtumeid, kui meie materjali panevad paika teise firma töömehed, see on ju tellija otsusta, kellelt ta mida ostab või tellib. Pealegi on nõudlus kohati suurem, kui meie töömehed paigaldada jõuaksid."
    Selle aasta suurematest töödest toob Suigusaar esile Hellenurme vesiveski Tartumaal ja Esna mõisa peahoone Järvamaal. "Kokku peaks saama selle hooajaga meie paigaldatuna üle 2000 ruutmeetri puitkatuseid," täpsustab ta. "Eriti uhke näeb muidugi välja Esna mõisa katus, mis on kaetud suuremõõtmelise ehk siis nn kirikukimmiga."
    Ning selgitab, et kui laastukatust külmade tulekul enam paigaldada ei saa, siis paksust kuuselauast tehtud katusekimmiga seda muret pole. ""ee on see koht, kus arenguga edasi minna," arvab Suigusaar. "Kui siiani on saanud paigaldustöid teha kevadest sügiseni, siis kimmkatustega saaks hooaega tunduvalt pikendada. Loomulikult ei ole seda võimalik teha krõbedate külmade ja suure lumega, aga soojade talvedega võib seda teha ju põhimõtteliselt aasta ringi."
    Rääkides materjalieelistustest, on Suigusaare sõnul enimnõutud laast ja kimm. "Katusesindlit oleme vähe teinud, seda seetõttu, et sindel on meie kliimas suhteliselt kapriisne materjal," selgitab ta. "Kuna sindel kinnitub servadest üksteise külge soonühendusega, siis hakkavad siin puiduga mängima ilmastikutingimused. Kuival ajal võib sindel soonest välja kuivada ja rohke niiskuse ajal paisudes ennast katusel kummi kergitada."
    Seni enim väljakutseid esitanud tööks loeb Suigusaar eelmisel aastal ennistusfirma Frantsiskus juhataja Tõnu Parmaksoni majale tehtud kimmkatust.
    "See oli küll tõeline proovikivi, sest kogu kõrge kaldega katus, sealhulgas vintskapid ja servad sai kimmiga kaetud," lisab ta. "Käisime katust sel aastal ka vaatamas ja tundub, et tuli hästi välja ja ka omanik on rahul."
    Sel päeval, kui käime pildistamas Tammepakk OÜ katusepanekut Järvamaal asuva Esna mõisahoone katusel, on meestel käsil juba pargipoolne katusekülg, millest tehtud kolmandik. Fassaadipoolne katus on juba kimmiga kaetud ja peaks ütlema, et sobib vähemalt silmaga vaadates mõisale nagu täpp i-le.
    Suigusaare selgitusel on siin tegemist suuremõõtmelise kimmiga, mis ilmastikukindluse saavutamiseks tõrvaseguga immutatud. "Viimasel ajal oleme kasutanud kodumaist 100% tõrva," selgitab ta. "Kuna aga kimmideks kasutatud kuusepuit imab tõrva erinevalt, jääb osa materjalist pisut heledam. Sellest ka kimmkatuse soe ja tõrvapruunikalt kirju värvitoon."
    Rääkides hindadest, ütleb Suigussaar, et odavaim on lasta panna laastkatus, mille paigaldamise hind on 110 krooni ruutmeetrilt, pluss teist sama palju materjali ruutmeetri eest. "Suuremõõtmelise kimmi puhul jääb paigaldushind küll samaks aga materjali ruutmeeter algab kusagil kolmesajast kroonist," lisab ta.
    Ka paigalduse hind võib olla kõrgem. "See 110 krooni kehtib eelkõige sirge katuse puhul, keerukam katus kergitab ka paigalduse hinda," täpsustab ta.
    Esna mõisahoonele sai katusekattematerjali valitud pikalt. Kaalumisel oli erinevaid võimalusi alates laastukatusest ja lõpetades kivikatusega. Kui laastukatus tundus suure hoone tarbeks pisut nadi, siis vaatamata värskelt korrastatud katusekonstruktsioonidele tundus, et kivikatus jääb pisut raskeks. Lõpuks jõudsime kimmkatuseni.
    Praegu katust vaadates tundub, et tegu oli ainuõige valikuga. Kergelt säbrulise tooniga puit on otsekui loodud kaunistama sajanditevanust häärberit. Lisaks Esna mõisale alustati kimmkatuse paigaldust ka Järva Peetri kirikule. Seal küll teeb töid Rändmeister OÜ, aga materjaliga varustab neid taas Tammepakk OÜ.
    Sindel- ja kimmkatuste taastulemine elustab maalähedast eluviisi ja looduslähedust. Lisaks sellele on puitkatuste ajalugu väga pikk ja nende eluiga ulatub teadaolevalt üle 70 aasta. Hästi hooldatud ja sodist puhtana hoitud katused püsivad isegi üle saja aasta.
    Siinkohal juhin tähelepanu, et vanasti ei tuntud veel selliseid puidukaitse- ja katmisvahendeid nagu tänapäeval. Aktuaalseks on muutunud probleem muinsuskaitse all olevate hoonetega, kus on varem peal olnud sindel, kuid praegu ehib katust sovetlik igand - eterniit. Muinsuskaitse laseb need katused välja vahetada ja toetab vanade katuste ennistamist
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
USA sätib plaani, et takistada Venemaa sissetungi Ukrainasse
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Kinni läinud panga omanikud jäid kohtus lõplikult kaotajaks
Kolm aastat tagasi suletud Versobanki omanikud üritasid Euroopa Liidu Kohtus põrmustada finantsinspektsiooni otsust pank kinni panna, kuid kaotasid vaidluse.
Kolm aastat tagasi suletud Versobanki omanikud üritasid Euroopa Liidu Kohtus põrmustada finantsinspektsiooni otsust pank kinni panna, kuid kaotasid vaidluse.