Rahandusministeeriumiga kohut käinud Päevaleht lõi pretsedendi

"See on olnud põhimõtteline vaidlus, sisuks on see, missuguseid kliendiprogramme pidada loteriiks ja milliseid mitte," sõnas Eesti Päevalehe vastutav väljaandja Aavo Kokk, iseloomustades kohtuvaidlust rahandusministeeriumiga, kelle üle eile linnakohtus võit saadi.

Vaidlus kahe poole vahel käis konkreetsemalt selle üle, kas Päevalehe eelmisel aastal korraldatud võidukampaania on loterii või mitte. Nimelt loosis Päevaleht lehe tellijate vahel välja Volkswagen Touaregi. Rahandusministeeriumi vaatevinklist oli tegemist loteriiga, mis oli seadusega vastuolus, kuna selleks puudus luba.

Loteriiseaduse kohaselt on ilma korraldusloata lubatud vaid sellised loosimised, kus auhinnaks on samas kaupluses müügil olev kaup, Päevalehe puhul siis ajaleht. Seadus ei võrdsusta aga tarbijakampaaniat loteriiga. Osaliselt seetõttu ning ka väheste asitõendite esitamise tõttu tühistas ka kohtunik Raivo Einula ministeeriumi Päevalehele tehtud sümboolse 6000 krooni suuruse trahvi.

Aavo Koka sõnul on praegune loteriiseadus lihtsalt puudulik, samas avaldas ta lootust, et lehe loodud pretsedent annab tõuke minna seadust parandama.

Kohtuasi ei puuduta aga ainult Eesti Päevalehte. Tarbijakampaaniaid korraldab suur hulk ettevõtteid, kes ei loosi mitte oma kaupu, vaid auhinnad algavad rahast ja lõpevad majaga.

Samasugused vaidlused rahandusministeeriumiga on praegu käsil ka SL Õhtulehel ja Postimehel.

Postimehe peadirektori Erik Roose sõnul käib neil vaidlus lehe tellijate vahel loositud ümbermaailmareisi üle. Tema sõnul oli asjaajamine rahandusministeeriumi poolt naeruväärne, kuna riik oli eelnevalt audiitori pealevaatamisel erisoodustusmaksu võtnud. Juhul kui kampaaniat oleks käsitletud loteriina, oleks riik pidanud tagasiarvestuse tegema. Maks, mis tarbijakampaania auhindade pealt makstakse, on nimelt suurem kui see, mida loterii pealt võetakse.

Päevalehe võitu kommenteerides lootis Roose samasuguse lahendi peale. "Eeldan, et peaks ka meile samasuguse otsuse tegema," sõnas ta.

Rahandusministeeriumi nõunik Tiit Rebane, kes ministeeriumi kohtuasjas Eesti Päevalehe vastu esindas, ei olnud päeva lõpuks jõudnud kohtuotsust läbi töötada ega osanud öelda, kas kaebab otsuse edasi või mitte. "Me mõtleme selle peale, välistada ei saa, aga kujutan ette, nädala lõpuks on seisukoht käes," sõnas ta.

"Olen kuulnud, et rahandusministeeriumil on lähimal ajal plaan välja tulla uue hasartmängu seadusega, kus tarbijamängud on loteriiga võrdsustatud," teadis rääkida A. Le Coq Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop. Taoline seadus tooks kaasa kaubandus- ja tööstusesindajate protestid, rääkis ta.

Noop tõi välja kaks asjaolu, mille poolest tarbijakampaania loteriist erineb: eesmärk on õhutada tarbima ning kaubanduslikus loteriis osaleb inimese tasuta. "Euroopa Liit on teinud tarbijamängude kohta oma otsuse ning soovitab neid riiklikult mitte reguleerida, välja arvatud maksud," sõnas Noop, lisades, et Eesti pole veel valmis hakkama sisetarbimist piirama.

"Seadusregulatsioon on üpris nõrk," tõdes ka Eesti Loto juht Aivar Lepp ning lisas, et 1994. aastal vastuvõetud seadus pole tänapäeva olukorrale vastav. Päevalehe kohtuvõitu ta täpsemalt kommenteerida ei tahtnud, kuna polnud kõigi üksikasjadega kursis.

Autor: Gert D. Hankewitz