Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parimaks koolitusjuhiks sai Svetlana Moks

    Svetlana Moksi arvates on seni suurimaks tööalaseks väljakutseks olnud koolitussüsteemi, või täpsemalt öeldes töötajate arendamise süsteemi, käivitamine.
    ?Headest ideedest praktiliste tulemusteni jõudmine on võimalik ainult tänu tõhusale koostööle kõigil organisatsiooni tasemetel ? tippjuhtkonnast lihttöölisteni,? leiab Svetlana Moks.
    Auhind anti pidulikult üle V Eesti koolituskonverentsil ?Intelligentne organisatsioon ja professionaalne koolitusjuht?.
    ?ürii tõstis lisaks esile tema initsiatiivi Eesti Põlevkivi töötajate hulgas eesti keele õppe populariseerimisel ja eesti keele päeva ning konkursi ?Kuidas ma õppisin eesti keelt? korraldamisel. Konkursi eesmärgiks oli näidata, et keeleõppimist võib nautida, vastukaaluks paljudele negatiivsetele kogemustele, mis on inimesi eesti keele tasemeeksami tegemisel tabanud.
    Moks leiab, et koolitusjuhi roll peab kindlasti olema proaktiivne, et ennetada võimalikke kitsaskohti ning astuda üks samm probleemide tekkimisest ette. ?Loodan, et minu suurimad saavutused meie ettevõttes on veel ees,? lisab ta.
    Eesti personaliarenduse edendamise eripreemia sai Sampo panga koolitusjuht Külli Meier. Külli Meier on andnud suure panuse Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu PARE tegevusse ning jaganud teistele organisatsioonidele projektist ?Mentorlus Sampo Pangas? saadud kogemusi. See ettevõtmine tunnistati 2003. aastal parimaks personaliprojektiks.
    Et akadeemilisel tasandil professionaalseid koolitusjuhte ette ei valmistata, siis on suurimaks õppimise ressursiks kogemus. Seetõttu on oluline väärtustada nende koolitusjuhtide tegevust, kes lisaks oma organisatsioonile panustavad laiemas plaanis kogu Eesti koolitus-arendusvaldkonna arendamisse.
    Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise magistrant Riina Beljalev viis Tallinna üle 500 töötajaga organisatsioonides läbi uurimuse, et selgitada koolitusjuhi rolli ja mõju organisatsiooni strateegilisele juhtimisele.
    Küsitluse tulemused näitasid, et koolitusjuht ootab ettevõtte juhtkonnalt praegusest enam kaasamist ja koostööd.
    ?Koolitus on muutunud organisatsiooni strateegiliseks toeks ja koolitusjuht on muutunud koolituse organiseerijast ja vahendajast ettevõtte koolitussüsteemi arendajaks ning kultuuri kujundajaks,? väidab Beljajev.
    Beljajev leiab, et koolitusjuht peab spetsialisti või esmatasandi juhi staatusest kasvama vähemalt keskastmejuhiks ja olema enam kaasatud juhtkonna tegevusse. See omakorda nõuab koolitusjuhilt ka kõrgemat kvalifikatsiooni. Uurimuse tulemused viitavad aga sellele, et koolitusjuht ei mõjuta juhtimist strateegilisel tasandil.
    ?Koolitusjuhid on spetsialisti või esmatasandi juhi funktsioonidega töötajad, kellelt oodatakse koolitussüsteemi väljatöötamist ja ellu rakendamist,? võtab Beljajev uurimis­tulemused kokku.
    Beljajev leiab, et vähemalt keskastme juhina töötamiseks on koolitusjuhte vaja valmistada ette akadeemilisel tasemel, töötada välja koolitusjuhi kutsestandard teadvustamaks koolitusjuhi muutuvat rolli ning kaasata koolitustegevusse senisest enam vahetuid juhte.
    V Eesti koolituskonverentsi raames viidi kogemuste jagamiseks ja tänapäeva organisatsioonide koolitusvaldkonna enamlevinud probleemidele lahenduse leidmiseks läbi Teadmuspada, kus osales üle 40 personali-, koolitus- ja arendusjuhi ning spetsialisti.
    Koolitusjuhi vastutusvaldkondade üle arutledes selgus, et 42 osalenust leidis vaid 3, et nende praegune ja soovitav positsioon organisatsioonis langeb ühte sellega, mida nad enda arvates väärivad.
    Rahandusministeeriumi koolitustalituse juhataja Lydia Pihlaku sõnul on koolitusjuhi praegune staatus pigem assistendi ja otsuste täitja kui strateegilise arendaja oma. Samas sooviksid nad rohkem kaasa rääkida väärtuste, visiooni ja strateegia loomises ning süsteemi kujundamises.
    Probleemina nähakse koolitusjuhtide mittekaasamist strateegiate ja tegevuskavade koostamisse ning kesktasandi juhtide ükskõiksust koolitustegevuse suhtes.
    Näiteks, koolitusvajadust analüüsitakse vähe, eesmärkide püstitamisel ei osaleta, koolituse tulemuslikkust ei hinnata.
    Autor: Kadri Kiigema
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Hiina eksport kasvas, kuid väljavaade näib tume
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Tallinki konkurent müüs laeva
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.