Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kampaania manitseb helkurit kandma
Alates sellest nädalast käivitus maanteeameti algatusel liiklusohutuskampaania, mille eesmärk on propageerida jalakäijatel helkuri kasutamist. Kampaania läbiv sõnum on ?Näita ennast! Kanna alati helkurit!?
Maanteeamet viib kampaania läbi koostöös politseiameti, meediaorganisatsioonide ja mitmete ettevõtetega. Tasuta helkureid on eraldanud Eesti Loto ja Estonian Air. Kampaania eesmärk on inimestele meelde tuletada helkuri kasutamise vajalikkust ning vähendada jalakäijatega pimedal ajal toimuvate liiklusõnnetuste arvu. Igal aastal on jalakäijatega pimedatel teedel juhtunud õnnetuste arv vähenenud, kuid jätkuvalt palju on neid inimesi, kes ei ole endale teadvustanud, kui ohtlik on pimedas ilma helkurita liikuda, seisab maanteeameti pressiteates.
Helkuri kasutamine on kohustuslik ka liikluseeskirja järgi ning politsei kontrollib selle nõude täitmist. Ilma helkurita kodanikku võib karistada kuni 3000 krooni suuruse rahatrahviga.
Helkur tuleb riietele kinnitada nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast: veniva või vastava kinnitusega helkurpaela võib lihtsalt varrukale või püksisäärele tõmmata, rippuv helkur kinnitatakse haaknõelaga riiete külge keha sõiduteepoolsele küljele nii, et see jääb umbes põlve kõrgusele. Kõige turvalisem on kasutada kahte helkurit korraga: ühte paremal ja teist vasakul küljel. Parim lahendus on riietele püsivalt kinnitatud helkurmaterjal, mis välistab helkuri unustamise või kaotsimineku. Pimedas liikudes suurendab jalakäija märgatavust ka hele riietus. Õnnetuste vältimiseks peab jalakäija maanteel kõndima vasakpoolsel teepeenral, näoga vastusõitvate autode poole. Ülearune ei ole helkur ka linnatänavail, sest tänavavalgustus tihtipeale kas puudub või on ebapiisav. Uuringute järgi on helkurit vajalikuks pidavate ja seda ka kasutavate täiskasvanute arv 6 protsendilt 1996. aastal kasvanud 30 protsendini. Samas näitavad selle aasta kolm esimest kvartalit taas õnnetuste arvu kasvu. Selle aasta üheksa kuuga on pimedal ajal hukkunud 21 jalakäijat, neist 13 asulavälistel teedel.
Autor: ÄP