Viimaste aastate parimad eramud said hinnatud

Eesti Arhitektide Liidu otsus anda välja eramuteemalist arhitektuuripreemiat tulenes tähelepanekust, et iga-aastased Kultuurkapitali antavad arhitektuuripreemiad käsitlevad üldjuhul suuremahulisemaid arhitektuurseid objekte. Samas valmib aasta-aastalt järjest enam huvitavaid ja kõrgetasemelisi eramuid, mis paraku jäävad suurema tähelepanuta.

Vaadates Eesti eramuehitust laiemas kontekstis, tuleb tunnistada selle selget eristumist näiteks Põhjamaadest. Nii on sellise hulga eriprojektide järgi valmivate eramajade hulk Eesti jaoks igati tähelepanuväärne saavutus. Seda enam, et meie põhjanaabrid on eramuehituse valdkonna suurel määral loovutanud tüüpprojektide järgi eramaju valmistavatele tehastele, kus arhitektuurne kvaliteet on teisejärguline.

Konkursil ?Parim eramu 2004/2005? osales 28 eelnevalt selekteeritud eramut. Esitatud eramute tase oli meeldivalt kõrge. Usun, et oleme selles suhtes ka rahvusvahelises kontekstis arvestatavalt head. Samas olid sõelale jäänud tööd piisavalt eriilmelised.

Tuleb tunnistada, et Eesti arhitektkond tajub rahvusvahelisi trende. Nii võib uute vormivõtete kiiret omaksvõttu täheldada eelkõige eramuehituses, mis oma väiksuse tõttu on eksperimenteerimisele enam avatud.

Siiski ei lasknud ?ürii, kuhu peale arhitektide kuulus ka Eesti Sisearhitektide Liidu esindaja Priit Põldme, ennast lihtsast vormimängust eksitada. Otsust tehes kaaluti nii eramu keskkonda sobilikkust, sisemise ja välise ruumilahenduse terviklikkust, novaatorlikkust kui ka teostuse kvaliteeti.

Lisaks märkis Eesti Arhitektide Liit aukirjadega ära ka vaadeldud eramute tellijad, kellega koostöös sündis osake arhitektuurselt kõrgetasemelist ruumi.

Parima eramu 2004/2005 preemia said arhitektid Peeter Pere ja Urmas Muru (Arhitektid Muru & Pere) ?unikaalse vormikäsitluse ning sise- ja välisruumi tervikliku lahenduse eest?.

Esmapilgul pisut harjumatu ümara vormiga vaskplekist eramu Tabasalus võlus ?üriid eelkõige oma julge ning tervikliku ruumikäsitlusega. Arhitektidel on võrdselt tähelepanu jagunud nii sisemusele kui ka hoone vormile. Huvitavat ja läbitöötatud materjalikäsitlust märkas ?ürii isegi eramu piirdeaia puhul.

Eramu eripreemia sai arhitekt Laila Põdra Hiiumaal valminud palkmajade grupi eest. Preemia anti ?traditsioonilise palkmaja kaasaaegse interpretatsiooni eest?. Seda maitsekat ja keskkonda sobivat majadegruppi tuleb lugeda meeldivaks erandiks palkmajade ehituses vohava küünilise kit?i ja amatöörlikkuse taustal. Samas kinnitavad vaadeldavad majad, et palkehitus ja hea arhitektuur ei ole kaugeltki teineteist välistavad mõisted, küsimus on vaid tahtes ja oskustes.

Veel ühe eramu eripreemia sai arhitekt Toomas Tammis Saha külas paikneva eramu ?õnnestunud sobitamise eest keskkonda?. Eramu on rajatud endisele taluõuele, kus kunagine eluhoone on lammutatud. Majast avanevad võrratud vaated ümbritsevatele heinamaadele, mis lisavad siseruumidele uue dimensiooni. Arhitektil on võrdset tähelepanu jagunud nii sise- kui ka välisruumile.

?ürii aukirja pälvisid veel kaks eramut: arhitekt Emil Urbelilt villa Miidurannas ?tervikliku välis- ja sisearhitektuurse lahenduse eest?. Sama eramu sai ka Eesti Sisearhitektide Liidu preemia aastal 2004 parima sisearhitektuurse lahenduse eest. Teiseks arhitekt Raivo Puusepalt eramu Raadil, Tartus, ?perfektselt teostatud ajastutundliku arhitektuuri eest?, kus kaasaegne vorm on käsikäes funktsionaalse ruumilahendusega, mida väärtustab perfektne ja tehniliselt kõrgetasemeline teostus.

Autor: Kalle Vellevoog