Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viimaste aastate parimad eramud said hinnatud

    Eesti Arhitektide Liidu otsus anda välja eramuteemalist arhitektuuripreemiat tulenes tähelepanekust, et iga-aastased Kultuurkapitali antavad arhitektuuripreemiad käsitlevad üldjuhul suuremahulisemaid arhitektuurseid objekte. Samas valmib aasta-aastalt järjest enam huvitavaid ja kõrgetasemelisi eramuid, mis paraku jäävad suurema tähelepanuta.
    Vaadates Eesti eramuehitust laiemas kontekstis, tuleb tunnistada selle selget eristumist näiteks Põhjamaadest. Nii on sellise hulga eriprojektide järgi valmivate eramajade hulk Eesti jaoks igati tähelepanuväärne saavutus. Seda enam, et meie põhjanaabrid on eramuehituse valdkonna suurel määral loovutanud tüüpprojektide järgi eramaju valmistavatele tehastele, kus arhitektuurne kvaliteet on teisejärguline.
    Konkursil ?Parim eramu 2004/2005? osales 28 eelnevalt selekteeritud eramut. Esitatud eramute tase oli meeldivalt kõrge. Usun, et oleme selles suhtes ka rahvusvahelises kontekstis arvestatavalt head. Samas olid sõelale jäänud tööd piisavalt eriilmelised.
    Tuleb tunnistada, et Eesti arhitektkond tajub rahvusvahelisi trende. Nii võib uute vormivõtete kiiret omaksvõttu täheldada eelkõige eramuehituses, mis oma väiksuse tõttu on eksperimenteerimisele enam avatud.
    Siiski ei lasknud ?ürii, kuhu peale arhitektide kuulus ka Eesti Sisearhitektide Liidu esindaja Priit Põldme, ennast lihtsast vormimängust eksitada. Otsust tehes kaaluti nii eramu keskkonda sobilikkust, sisemise ja välise ruumilahenduse terviklikkust, novaatorlikkust kui ka teostuse kvaliteeti.
    Lisaks märkis Eesti Arhitektide Liit aukirjadega ära ka vaadeldud eramute tellijad, kellega koostöös sündis osake arhitektuurselt kõrgetasemelist ruumi.
    Parima eramu 2004/2005 preemia said arhitektid Peeter Pere ja Urmas Muru (Arhitektid Muru & Pere) ?unikaalse vormikäsitluse ning sise- ja välisruumi tervikliku lahenduse eest?.
    Esmapilgul pisut harjumatu ümara vormiga vaskplekist eramu Tabasalus võlus ?üriid eelkõige oma julge ning tervikliku ruumikäsitlusega. Arhitektidel on võrdselt tähelepanu jagunud nii sisemusele kui ka hoone vormile. Huvitavat ja läbitöötatud materjalikäsitlust märkas ?ürii isegi eramu piirdeaia puhul.
    Eramu eripreemia sai arhitekt Laila Põdra Hiiumaal valminud palkmajade grupi eest. Preemia anti ?traditsioonilise palkmaja kaasaaegse interpretatsiooni eest?. Seda maitsekat ja keskkonda sobivat majadegruppi tuleb lugeda meeldivaks erandiks palkmajade ehituses vohava küünilise kit?i ja amatöörlikkuse taustal. Samas kinnitavad vaadeldavad majad, et palkehitus ja hea arhitektuur ei ole kaugeltki teineteist välistavad mõisted, küsimus on vaid tahtes ja oskustes.
    Veel ühe eramu eripreemia sai arhitekt Toomas Tammis Saha külas paikneva eramu ?õnnestunud sobitamise eest keskkonda?. Eramu on rajatud endisele taluõuele, kus kunagine eluhoone on lammutatud. Majast avanevad võrratud vaated ümbritsevatele heinamaadele, mis lisavad siseruumidele uue dimensiooni. Arhitektil on võrdset tähelepanu jagunud nii sise- kui ka välisruumile.
    ?ürii aukirja pälvisid veel kaks eramut: arhitekt Emil Urbelilt villa Miidurannas ?tervikliku välis- ja sisearhitektuurse lahenduse eest?. Sama eramu sai ka Eesti Sisearhitektide Liidu preemia aastal 2004 parima sisearhitektuurse lahenduse eest. Teiseks arhitekt Raivo Puusepalt eramu Raadil, Tartus, ?perfektselt teostatud ajastutundliku arhitektuuri eest?, kus kaasaegne vorm on käsikäes funktsionaalse ruumilahendusega, mida väärtustab perfektne ja tehniliselt kõrgetasemeline teostus.
    Autor: Kalle Vellevoog
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.