Konstruktiivset infot ei ole kunagi liiga palju

Jälgides viimase nädala jooksul meediakajastust LHV juhtumi kohta ja vastates Investorite Liidule esitatud küsimustele, tundub paratamatu, et teadmatusest tärganud paanika mõjutab turgu rohkem kui reaalne risk ja selle ulatus.

Informatsiooni pakutakse antud juhtumi kohta palju ning ajakirjandusel on vahel komme teha seda läbi skandaali-otsimise prisma, peegeldamata tegelikku situatsiooni. Informatsioon toimuva kohta ning selle vahendamine on loomulikult tähtis, kuid sama tähtis on selle piisavus ning õige tõlgendamine. Niinimetatud LHV juhtumi puhul on tegemist konkreetsete isikute võimaliku väärteoga. Väär­teoga, mille kahtlus mõjutab antud isikuid, loodetavasti lühiajaliselt ja vähemal määral 100 osaliselt külmutatud varadega LHV Traderi klienti, LHV enda mainet ja mingeid ressursse ning kaudselt, kuid siiski loodetavasti suhteliselt vähe riigi mainet.

Riigi mainet ei mõjuta antud juhul niipalju paari üksikisiku tegevus, kui just riigi ja ühiskonna hinnang sellele. On oluline, et uurimisorganid käituksid demokraatlikult ning annaksid avaliku ja selge hinnangu, ja seda mitte valikuliselt, vaid kõigi kaheldava väärtusega tehingute puhul. Erinevalt mõningatest eelnevatest Eestis toimunud avalikkust häirinud juhtumitest on LHV asja erinevate asutuste poolt aktiivselt uurima asutud. Loodetavasti ei ole antud juhtumi aktiivne uurimine tingitud ainult USA uurimisorganite poolsest survest, vaid ka Eesti ametiasutuste initsiatiivist. Võimalikke LHV väärtegusid hindavad nii Eesti kui ka USA järelevalveorganid. LHV ise on võimalikud teod hukka mõistnud ja järelevalveorganid on lubanud juhtumisse suhtuda täie tõsidusega.

Kuni ei ole tehtud kohtuotsust, pole võimalik hinnata juhtumi täpset kahju. On tõenäoline, et kahju kannavad LHV Grupi investeerimisteenuseid pakkuv tütarfirma Lõhmus, Haavel & Viisemann ning kahju tekitajad. Et suuta mõista täpselt olukorda ja riski, on hea ette kujutada LHV ülesehitust ning pensionifondide toimimise põhimõtet.

Praegu on USA väärtpaberijärelevalve SECi korraldusel külmutatud ligi 100 LHV Trader teenust kasutavat kliendikontot. Kontodel olevaid aktsiaid saab müüa, kuid raha hetkel välja kanda ei saa. Kõiki kliendikontosid haldab LHV Grupi tütarfirma Lõhmus, Haavel & Viisemann, mis on iseseisev äriühing ja mille mõju ei laiene teistele sama kaubamärgi all olevatele äriühingutele rohkem kui kaudselt. Teine tütar LHV Financial Advisory Services omab omakorda tütreid LHV Arbitrage, LHV Global Opportunities ja LHV & Uus Maa Property Asset Management, mis haldavad vastavalt oma fonde. Need varad ei ole külmutatud, ega ka ohus. Samuti ei laiene neile otseselt teiste tütarettevõtete riskid, trahvid ja sanktsioonid. Kolmas Eesti investori seisukohalt tähtis LHV Grupi tütar on AS LHV-Seesam Varahaldus, mis haldab pensionifonde. LHV-Seesam Varahalduse pensionifondid ei tee samas investeeringuid turgudel ise, vaid Hansapanga kaudu. Pensionifondi varad asuvad seega turvaliselt LHV depoopangas Hansapangas.

Isegi maksimaalselt must ja praegu vaevalt et rakenduv stsenaarium ? LHV ohus oleva tütre ASi Lõhmus, Haavel & Viisemanni pankrot ? ei mõjuta oluliselt teiste tütarettevõtete tegevust. Varahaldusfirma läheb pankrotti tavalise ettevõttena, mitte pangana, kes lõpuks läheb hoiustajate varade kallale. Kui LHV peaks saama kahjunõude, siis maksab ta seda oma vahenditest ning kliendi raha või vara selleks kasutada ei ole võimalik. Samuti ei saa LHV kasutada enda nimel klientide varasid ilma nende selgesõnalise nõusolekuta.

Mingil hetkel ebatõenäolise pensionifondihalduri suutmatuse puhul ise oma fonde valitseda, võtaks fondid juhtida Hansapank, hallates neid esialgu ise ning seejärel otsides sobiva fondihalduri. Siiski on vähetõenäoline, et ühe tütarettevõttega toimuv mõjutaks hetkel oluliselt emaettevõtet või kuidagiviisi teisi tütreid.

Hinnangud praegustele ja võimalik et ka tulevastele investeeringutele võiks anda LHV tütreid siiski eraldi ettevõtetena koheldes. Ebameeldiv fakt on küll, et uurimise huvides pole avaldatud nende viie LHV töötaja nimesid, kelle töölepingud on tehingutega seotuse uurimiseks peatatud. Teadmata nende ülesandeid ja seotust LHV erinevate fondide ja tütarettevõtetega, on raske seeläbi hinnata, millist mõju töölepingute ajutine peatamine firma igapäevasele tegevusele avaldab.

Eesti Investorite Liidu tegevjuhi Jaanika Heinsoo kinnitus, et LHV ja Seesami pensionifondidega ei juhtu midagi, on oluline sõltumatu kinnitus LHV ja Seesami pensionifondide klientidele. Võib ju LHV ise rääkida, mis ta tahab, kuid hetkel on nad asjaga seotud osapool ja pensionifondidesse investeerinud inimeste jaoks on nende kommentaaridel ebausutavuse varjund juures.

LHV skandaal on nüüd tuure kogunud juba veidi rohkem kui nädala jagu. Tavainimesele jääb selgusetuks, kuidas ikkagi on ühe firma käsutuses olevad vahendid eraldi lahus. Usun, et graafikul kujutatud LHV struktuur selgitab hästi, et investeeringud, kauplemine ja pensionifondid on erinevate firmade kaudu lahus.

Pensionifondide puhul on oluline ka see, et fondide varasid hoitakse Hansapangas asuvatel kontodel. Ehk lühidalt öeldes fondide depoopank on Hansapank.

See tähendab, et pensionifondi halduri suutmatuse puhul ise oma fonde valitseda, võtaks fondid juhtida Hansapank, hallates neid esialgu ise ning seejärel otsides sobiva fondihalduri.

Seega tuleb veel kord kinnitada, et algusest peale pole pensionifondi investeeritud raha olnud mingilgi moel ohus.

Autor: Jaanika Heinsoo