10. november 2005 kell 22:00

Üks munarakk on kallim kui miljon spermatosoidi

Minu käest on vahel päritud, ega ma ometi feminist ei ole? Minu vastuseks on loomulikult ei. Ma olen zooloog ja need ei ole siiski päris sünonüümid. Kuid loomade käitumise eri vorme uurides ei väsi ma imestamast, kui palju on erinevate liikide emastel mitmekesiseid elukulgu määravaid rolle. Inimene pani juba aastatuhandeid tagasi tähele lindude, imetajate, ka kalade, konnade ja roomajate erinevate liikide isasloomade väga ilmekaid ja veenvaid etteasteid: võimsad hüüded, uhked ja eredavärvilised pulmarüüd, sarved, harjad ja lakad.

Tegelikult on pulmarüüd ja laulud, ägedad, väga kindlate rituaalide reeglistiku raames sooritatud isaste turniirid loomariigis eelkõige selleks, et emased saaksid minimaalse aja ja maksimaalse pädevusega ära määrata isaste genotüüpide väärtuse ja valida eksimatult oma tulevastele poegadele kõige parema pärilikkusega isa ja parvele või karjale adekvaatseim kaitsja. Loomariigis valivad seksuaalpartneri emased, vähemalt nendel liikidel, kellel on elu jooksul mitu paljunemistsüklit ja kus vanemad peavad olema kontaktis järglastega. Sellised on eranditult kõik püsisoojased liigid ? linnud ning imetajad, ja lisaks neile õige mitmed kalaliigid, näiteks tsihliidid, kelle pojad ei jää ellu, kui vanemad neid suus ei hoia. Samuti kärgkonnad, kelle lapsed saavad areneda ainult ema selja sees. Krokodilliemad peavad poegi suus hooldades nälgima, et poegi mitte kogemata alla neelata. Kuni kaks aastat kaitsevad ja kasvatavad pisiperet ka mõned putukad, eelkõige sotsiaalsed ? sipelgad ja termiidid. Emaste valik teostub vastavalt kindlale hierarhiale, mida nad omavahel ise määravad. Nii nagu nad korraldavad poegade toitmist, kaitset ja õpetamist. Kui isane loom on valitud seksuaalpartneriks ja karja juhiks, valitseb ta just emaste toetusel. Ilma emaste toetuseta ei saa ta mingil juhul säilitada oma positsiooni, kui mõni heas vormis olev isasest rivaal väljakutse esitab. Heaks näiteks on gelada paavianid, kelle võimsa laka ja üle viie sentimeetri pikkuste üliteravate kihvadega, emastest kaks korda raskemad isased teavad kindlalt, et on kaotanud turniiri, nähes emaseid jätmas neid poolehoiumärkidest ilma. Sellest võimuvahetuseks piisab. Endine juht ei pea igaveseks lahkuma: kui emased seda aktsepteerivad, jääb troonilt tõugatud juht karja sekka enda sigitatud poegade kaitsjaks. Seksuaalseid õigusi tal enam ei ole. Teistel paavianidel, kes ei ela nii karmides tingimustes kui gelada, ei paista emaste elu korraldavate rollide tähtsus niivõrd silma, kuid ka nendel on emaste roll grupi elu korraldajana väga suur. Viimase 30 aasta uurimuste tulemusena sain andmed üllatavalt paljude linnu- ja imetajaliikide kohta, kellel valitseb matriarhaalset tüüpi sotsiaalse käitumise kord. Mõnedel liikidel on emane või emaste grupp nii rõhutatult domineeriv, et isaseid on lausa raske vaadelda või pealiskaudsete vaatlejate silmis paistavad isastena silma vanemad ja autoriteetsemad emased. Nii on see näiteks tähnikhüääni puhul. Selle liigi esindajad paarituvad üliarenenud kliitori kaudu ja see organ muutub vanematel isenditel demonstratiivselt isaslooma suguelundi taoliseks. Matriarhideks on tähnikhüäänidel, nagu ka vööthüäänidel, eriti kogenud vanemad emased. Rangelt matriarhaalsed on ka hüäänkoerad, ühed edukamad ja osavamad kütid imetajate klassis. Nende peregrupis sünnitab ühel paljunemise hooajal poegi üksainus emane, kas alfaloom ? matriarh ise ? või tema määratud sünnitaja. Tavaliselt sünnib poegi mitmest isasest ja palju rohkem, kui ühel emasel piimanäärmenibusid on. Laktatsioon aga areneb ka emastel, kes ise sünnitanud ei ole, nii et ükski laps ei jää piimata. Surikata peregrupis juhtub vahel, et sünnitab ka mõni emasloom, kellel selleks luba polnud, tema pojad jäetakse peregruppi, kuid korrarikkuja ise tõrjutakse välja. Ta tohib elada peregrupi ala piiril. Naasta saab ta alles siis, kui tõestab oma võimeid varajaste ohumärkide andmisel või lahingus rivaalitseva peregrupiga.

Ka n-ö patriarhaalsetel liikidel on emaste rollid kindlalt omal kohal. Kui isevalitsev ei oleks ka mõni hobuslaste haaremi juhtiv täkk, eluliselt tähtsaid otsuseid sügis- või kevadmigratsiooni aja ja suuna kohta langetab ja viib ellu kõige kogenum mära.

Nii et lugejal võib tõesti tekkida mulje, et autor on feminist, kuid see on ekslik ? feminism on sotsiaal-poliitiline, spetsiifiliselt inimlik nähtus. Selle algete otsimine loomariigist on mõttetu. Valivad küll emased, kuid nad saavad seda teha ainult siis, kui tehakse vastav ettepanek. Pealegi täielikku matriarhaati pole ka inimliigi ajaloos kunagi olnud ning patriarhaalsed ühiskonnad on väga suurel määral rajatud naiste toetusele. Kuigi liike, kelle lapsi kasvatab ja kaitseb peamiselt või ainult isane, ei ole samuti vähe, eriti kalade seas.

Mis liigist ka juttu ei oleks, on üks munarakk kallim kui miljon spermatosoidi ja see paneb asjad paika.

Autor: Aleksei Turovski

Hetkel kuum