Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubanduskeskused valivad endale sobivad kaupmehed

    Valikul lähtutakse sellest, et kaupmees sobiks keskuse üldise kontseptsiooniga ning oleks samas ka omanäoline, et mitte tekitada sisemist konkurentsi. Pole ju mõtet panna kõrvuti näiteks samu kaubamärgiga riideid või mööblit müüvat kauplust.
    Järve keskuse tegevjuht Vello Lokk kinnitab, et neil on võimalik üürnikke valida.
    Et Järve keskus on keskendunud ehituse, mööbli ja kodusisustuse pakkumisele, eelistatakse just nende tegevusaladega tegelevaid kaupmehi. Järve keskuse edukuse võtmeks peabki ta head positsioneeringut. Kaupmehe valikul arvestab Lokk just eelkõige omanäolisust, et ei tekiks kaubanduskeskuse sees sisemist konkurentsi.
    OÜ Ortobed, kes tegutseb Järve keskuses kaubamärgi Unikulma nime all, on keskendunud voodite ning madratsite müügile. Ettevõtte konsultant Laivi Toots kinnitab, et suurt kaubanduspinda oli Tallinnas suhteliselt raske leida.
    Ülemiste keskusesse leiti veidi alla 200ruutmeetrine pind. Üks põhjus, miks Unikulma Ülemiste keskusesse valiti, oli asjaolu, et nende kauplus on omanäoline. Toots toob välja, et nende poe muudab omanäoliseks just keskendumine kõigele voodiga seonduvale ning voodi ja madratsi valikul pakutakse kliendile personaalset lähenemist.
    BRC Kinnisvara tegevjuhi Eero Olanderi hinnangul on kaubanduskeskuste suurematel ja parema asukohaga pindadel peamiselt kodumaised jaekaubandusketid. Samanimelised spordikaupade ja jalatsite kauplused korduvad keskusest keskusesse. Samuti on enamjaolt sama ka keti erinevates kauplustes pakutav sortiment. Olander märgib, et klientide külastushuvi suurendamiseks on oluline massist erineda, seetõttu püütakse valida omapärast kaupa või teenust pakkuv rentnik. Samuti vähendab erineva suunitlusega kaupluste olemasolu keskusesisest konkurentsi. ?Usun, et ükski fotolabor ei soovi K-Arvutisalongi boksiga kõrvuti paiknevat pinda,? kinnitab ta. Ta toob välja, et oluline on ka tulevase rentniku maksejõulisus, mispärast vast eelistataksegi suuremaid jaekaubanduskette, kes on suuteliselt tõrgeteta igakuiselt renti tasuma.
    ?Seega oleks ideaalne rentnik mõnda seni puuduv, ent tugevat kaubamärki esindav ning ketti kuuluv üürnik,? sõnab Olander.
    Taoliste rentnike püüdmiseks on kaubanduskeskuste operaatorid Olanderi kogemuste järgi sageli nõus tegema olulisi hinnaalandusi ja muid mööndusi, olenevalt muidugi hetke konjunktuurist.
    Uus Maa äripindade konsultant Marko Kivirand kinnitab, et peamine valik tehakse tegevusvaldkonnale toetudes ehk üürileandja ei soovi mitut ühte kaubaartiklit pakkuvat kaupmeest.
    ?Üldjuhul on üks kaupmeestest sunnitud lahkuma õige pea konkurentsi tõttu. Ilmselgelt huvitab üürileandjaid ka üürniku taust ? kogemus antud vallas ja äriplaan,? räägib Kivirand.
    Teiseks soovitavad Kiviranna sõnul üürileandjad teha ka kaubanduskeskused mitmekesisemaks, mis sobib hästi klientidele, kes seal sisseoste tegemas käivad, see mõjub hästi ka käibele.
    A4 Kinnisvara tegevjuht Meelis Kukk kinnitab, et üldiselt on eelistatumad juba turul kauategutsenud ettevõtted ning tuntud kaubamärgid. Üürileandjad on huvitatud muuta üürilepinguid rohkem siduvateks.
    ?Peamiselt tähendab see seda, et lepingutesse lisatakse üürniku kohustusi ja garantiisid lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral,? sõnab Kukk. Ta toob välja, et väga head võimalused tingimuste karmistamiseks on uutel keskustel, sest hetkel on heade müügipindade nõudlus pakkumisest suurem. Karmimad lepingutingimused hoiavad ära vähemtõsised katsetajad.
    Populaarsemate kaubanduskeskuste omanikud saavad rentnikke valida, sest üürnike otsimine algab tükk aega enne keskuse valmimist.
    Siis on aega otsida, teha pakkumisi ning tingimusi mõlemapoolselt seada. Eelistatud on kliendid, kes võtavad suuremad ruumid, kelle taust on selge ning probleemitu ? oskavad hinnata tururiske ning oma võimeid konkurentsis püsimisel. Rendilepingud teostatakse paljuski individuaalsed ? lähtuvalt sellest, kui suurt huvi keskus oma tulevase üürniku vastu tunneb, kui palju üürnik suudab majja kliente tuua, kui pikaajaline leping tuleb jms.
    Kaubanduskeskuste omanikel on küllaldaselt kogemusi, et kui sõlmitakse üürileping, siis paari-kolme kuu pärast tuleb üürnik sooviga üürihinda alandada jms väitega, et keskuses ei käi nii palju kliente, kui esialgu prognoositi ning käibenumbrid ei vasta oodatule.
    Sel juhul tuleb pigem süüdistada üürnikku, kes ei oska oma riske hinnata ning on ise võtnud endale liigsed kohustused oskamatuse tõttu näha võimalusi, perspektiivi ning konkurente. Sellisteks klientideks on väiksemad ettevõtted, kes ei ole veel turul korralikult kanda kinnitanud ning on ka oma kaubavalikus ning müügitulemustelt väga ebastabiilsed ning konkurentsivõimetud.
    Nüüdseks suuremad keskused ikkagi uurivad oma üürnike tausta ja sõlmivad lepingud enamasti tuntud ettevõtetega, kellel on kogemus ning stabiilsus. Selliste üürnike pärast on keskused nõus pigem ruume veidi kauem tühjana hoidma ning kliente järele ootama, kui sinna sõlmima nõrga üürilepingu.
    Välja on kujunenud, et kaubanduskeskuste sissepääsude ja märgatavamatele kohtadele võetakse väga tuntud kaubamärgid/ettevõtted, kes siis iseloomustavad kogu hoone sihtgrupivalikut, stiili ja võimalusi.
    Kaupmees valitakse selle alusel, kas üürnik sobib üldise tervikkontseptsiooniga. Ilmselgelt on edukad need keskused, kes on põhjalikult läbi mõelnud, miks, kellele, mida ja kuidas nad pakuvad ja lähtuvalt sellest teevad ka oma igapäevaotsuseid. Keskus vaatab näiteks, et kõik kaubagrupid oleks ühtlaselt kaetud, et igas kaubagrupis oleks esindatud kontseptsiooniga sobivad brändid.
    Samuti on selgelt eelistatud tugevad kaubamärgid ? loomulikult tuleb see ju keskuse enda mainele vaid kasuks, kui nad suudavad parimaid ja populaarsemaid ligi meelitada. Lähtuvalt sellest on ka üsna loogiline, et tugevaimatele kauplejatele ja tugevamate brändide esindajatele ollakse valmis teatud piirides vastu tulema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüüs: sügis tööstuses võib kujuneda suheliselt ebameeldivaks
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Jaapani Softbank kukkus rekordilise kahjumiga käpuli
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Jaapani tehnoloogiainvestor SoftBank Group Corp. teatas esmaspäeval rekordilisest enam kui 23 miljardi dollari suurusest kvartalikahjumist, kuna tema Vision Fundi investeeringud kannatasid tehnoloogiaaktsiate hindade languse tõttu.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Raadiohommikus: uus konkurentsivalvur, külmad sügistuuled ja kuum debatt
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.
Hommikuprogrammi tuleb külla LHV panga krediidijuht Rain Gontmacher. Hommikul, mil LHV raporteerib juunikuu müügitulemustest, räägime, kuidas on keskpankade karmistuv intressipoliitika ning lähenev sügis koos kardetavate energiahindadega mõjutanud Eesti ettevõtete laenu- ja investeeringusoove.
Raadiohommikus: Tallinna Kaubamaja, Baltic Horizon Fund, muusika idufirma ja mööblisse investeerimine
Millised on kaubandusäri väljavaated sügisel – energiakriis ja tarbijate kindlustunde vähenemine teevad kaupmeestele muret. Kuidas on kõrge inflatsioon mõjutanud kaupmeeste käivet sel suvel? Arendame teemat koos Kaubamaja ASi juhi Erkki Laugusega.
Millised on kaubandusäri väljavaated sügisel – energiakriis ja tarbijate kindlustunde vähenemine teevad kaupmeestele muret. Kuidas on kõrge inflatsioon mõjutanud kaupmeeste käivet sel suvel? Arendame teemat koos Kaubamaja ASi juhi Erkki Laugusega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.