Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tagavarakoopiate puudumine ? risk või mitte?

    Teadmatus võib tagada hetkel rahulikuma une, aga seda rahutum võib elu olla pärast turvaintsidenti. Mure turvalisuse üle tõuseb hüppeliselt mõne intsidendi toimumise järel. Näiteks on tavapärane, et pärast arvuti varastamist kontorist paigaldatakse paremad lukud, vaadatakse üle valvesüsteem ning sõlmitakse kindlustusleping. Samas on ka neid, kes arvavad piltlikult öeldes, et ega välk kaks korda ühte kohta sisse löö.
    Ohte on meie ümber palju ? alates maavärinast ja elektrikatkestusest andmete varguseni. Oht üksi ei tähenda, et ettevõttele on tekkinud kahju. Oht peab ära kasutama süsteemi kaitse nõrkust. Nõrk kaitse on näiteks vilets ukselukk, mis varast pikalt kinni ei pea. Ohuks selles näites on vargus läbi sissemurdmise.
    Oht koos nõrkusega määrab ära riski kahju tekkimiseks. Kui süsteem on paremini kaitstud, on sama ohu korral risk väiksem. Kui uks ja ukselukk on tasemel, ei saa varas sealtkaudu sisse ning kahju tekkimise tõenäosus ehk risk on selle ettevõtte jaoks väiksem. Hoone kokkuvarisemise risk on seda väiksem, mida tugevam on hoone konstruktsioon.
    Varguse riski vähendamiseks saab paigaldada paremad lukud, kolida uude kontorisse, paigutada olulised andmed seifi vms.
    Ohud võivad pärineda looduslikust, tehnoloogilisest või inimallikast ning olla juhuslikud või sihilikud. Keskkonnaohud on näiteks äike, üleujutus ja kahjutuli, tehnoloogiaohud seadme rike ja toru purunemine, inimohud pealtkuulamine, vargus ning vead ja hooletus. Neist pealtkuulamine ja vargus on sihilikud, vead ja hooletus juhuslikud ohud.
    Ohtude nimekiri on kõikide ettevõtete jaoks sama. Organisatsioonist, riigist ja kultuurist tulenevalt on erinev ohtude realiseerumise tõenäosus. Näiteks varguse toimumise tõenäosus on Eestis mõnest teisest riigist kindlasti suurem. Pikk elektrikatkestus on metsatalus tõenäolisem kui moodsas haiglas. Ükski ohtude loetelu ei saa olla ammendav.
    Oluline etapp andmeturbe parandamisel on ohtude hindamine. Ohtude realiseerumise tõenäosuse alusel saab valida endale sobilikud (ka kulu mõttes) turvameetmed. Teades oma andmeturbe riske, saame kulutada kaitsemeetmetele just niipalju, kui meie andmed on väärt, unustamata sealjuures ära mõnda olulist nõrkust kaitses.
    Näiteks ei ole meil mõtet kulutada palju raha turvafirma peale, kui kõik väärtuslik on ruumist võimalik ära viia kahe minuti jooksul. Kui maavärinat Eestis ei esine, pole vajadust maavärinakindlate seinte järele. Samas on kindlaid seinu vaja, et olla kaitstud pommiplahvatuse eest.
    Ohtude hindamise juures tuleb pidada eraldi arvestust nõrkuste kohta. Kuna ohud saavad realiseeruda ainult siis, kui esineb nõrkus kaitses, peame teadma, kus on meie nõrgad kohad. Samuti tuleb hinnata, kui tõenäoliselt saab üks oht kasutada ära nõrka kohta.
    Näiteks oht ?elektritoite katkemine? kasutab ära nõrkust ?ebastabiilne elektrivõrk? ja põhjustab kahju ?töö katkemisest saamata jäänud tulu?. Mida ebastabiilsem on elektrivõrk, seda suurem on tõenäosus, et elektri kadumine põhjustab meile majanduslikku kahju.
    Äri toimimist ähvardab palju ohte. Pole mõistlik suhtuda ohtudesse liiga üleolevalt ega ka liialt paranoiliselt. Kaine meelega riskide hindamine võimaldab paremini planeerida oma kaitsekulutusi ning maandada riske. Turvalisuse arendamine ei ole ainult ekspertide pärusmaa. Võtke üks tunnike ja mõelge ohtude ning nõrkuste teemal. Ehk avastate, et olete intuitiivselt oma riskid juba suurepäraselt maandanud. Kui ei, võtke midagi ette.
    Ohtude ja nõrkuste hindamise järel jõutakse tavaliselt väga lühikese nimekirjaga tõsiste ohtude juurde. Teiste ohtude realiseerumise tõenäosus on nii madal, et nendega ei ole otstarbekas tegeleda. Näiteks ei ole Eesti ettevõttel maavärina ohuga suurt midagi peale hakata. Kõige tavalisemad ohud on vead ja tegemata jätmised, vargus ja pettus, tulekahju, majandusluure, kuritahtlik häkkimine, arvutiviirused.
    Ohtude ja nõrkuste hindamise järel tuleb leida õiged meetmed nõrkuste vähendamiseks ning saavutada piisava turvalisuse tase. Kuidas riskianalüüsi oma ettevõttes mõnusasti läbi viia, sellest järgmises ITee numbris.
    Autor: Erkki Leego
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Hiina eksport kasvas, kuid väljavaade näib tume
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Tallinki konkurent müüs laeva
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.