Asulad peavad saama kanalisatsiooni

Euroopa Liidu ühinemisleping andis Eestile asulareovee kogumissüsteemide ja puhastamist käsitlevate nõuete elluviimiseks aega kuni

2010. aasta lõpuni. Tõsi küll, juba 2009. aasta lõpuks peavad olema kanaliseeritud kõik asulad, kus elab üle 10 000 inimese.

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse veestatistika peaspetsialist Maaja Narusk hindab 2004. aasta veekasutuse aruande alusel Eesti praeguseks keskmise kanaliseerituse tasemeks 72 protsenti ning asulate kanaliseerituse tasemeks 85 protsenti.

?Kanaliseerituse määramine on äärmiselt keeruline ja ebatäpne töö,? märgib Narusk. ?Võrreldes eelmiste aastate kogu Eesti tiheasustusalade kanaliseerituse 70 protsendiga oli 2003. aastal see näitaja 72 protsenti. See tähendab nii ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arvu suurenemist kui ka paremat andmete laekumist.?

See, et Eesti kanaliseeritus ei ole väga kõrge, tuleneb meie ajalooliselt kujunenud hajaasustusest. Samasugune olukord on Norras ja veel mõnel teisel maal, kus elustandardid on küll kõrged, kuid kanaliseeritus ometi Kesk-Euroopast madalam.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialisti Raili Väriku sõnul on investeeringute kavade koostamisel arvestatud eurodirektiivist tulenevate nõuetega, mille kohaselt asulareovee direktiivis esitatud nõuete täitmiseks on Eestile antud üleminekuaeg 2010. aasta lõpuni.

Kuid Põlva linnale kuuluva ASi Põlva Vesi juhataja Olev Elmik pole kaugeltki sajaprotsendiliselt kindel, et Põlva linn saab 2010. aastaks täielikult kanaliseeritud, kuigi töö selles suunas käib.

?Emajõe-Võhandu ühtekuuluvusfondi osana oleme esitanud taotluse tööde rahastamiseks ning aastaks 2009 peaksime olema töödega lõpetanud,? räägib Elmik. ?Siis peaks Põlva olema küll lõplikult kanaliseeritud, kuid praegu ei ole rahastamisotsust veel tulnud.?

Maaja Naruski sõnul ei pruugi kanalisatsioonile kulutatud raha suurenemine tähendada kohe kanaliseerituse suurenemist.

?Arutlegem niimoodi: kui linna servas ühendatakse kanalisatsiooniga näiteks 200 maja, siis liitub 200 x 4 = 800 elanikku. Kuid need 800 elanikku on suure tõenäosusega tulnud linnast ja kanaliseerituse üldist protsenti ei tõsta,? selgitab Narusk. ?Kui mingis asulas saadi projektiga raha kanalisatsiooni uuendamiseks, siis ei pruukinud kanalisatsiooniga liitunud inimeste arv suureneda, küll aga paranes tänu renoveerimisele kanalisatsiooni seisund, lekked vähenesid.?

Paari viimase aastaga on olukord Harku valla ühiskanalisatsiooni kavandamisel ja ehitamisel oluliselt paranenud kasvõi juba sellepärast, et oleme suutnud ühendada Harku aleviku Tallinna ühiskanalisatsiooniga.

Seni seisis kogu Harku aleviku areng, nüüd saab see jätkuda. Töö maksis koos projekteerimisega umbes 8,4 miljonit krooni. Suurema osa rahast saime Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK). Selle piirkonna kanaliseerimine oli tähtis ka seetõttu, et likvideerisime Harku järve kõige suurema reostuskolde.

Teine suur asi, mida oleme teinud, on trasside viimine Rannamõisa suvilateni. Ehituse maksumus koos projekteerimisega on umbes 10 miljonit krooni, finantseerimiseks kasutasime faktooringut, KIKilt saime 2,3 miljonit krooni. KIKiga on meie koostöö hästi klappinud, mida ei saa kahjuks öelda teiste rahajagajate kohta.

Oleme välja töötanud kõikide piirkondade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) arengukavad (jäänud on veel Tutermaa ja Kumna piirkond).

Kõige suurem valulaps on loomulikult suvilate piirkond. Osaleme Vääna jõe valgala veemajandusprojektis, mis taotleb rahalisi vahendeid ühtekuuluvusfondist. Kokku oleks Harku vallale tarvis selles projektis kavandatud trasside ehituseks üle 300 miljoni krooni. Ka Eesti riigi vahendid on piiratud ning praegu käib jutt, et meile antakse 64 miljonit krooni ? nii, nagu me algselt küsisime. Ei osanud ette kujutada, et tegelik maksumus on mitu korda suurem.

Üht- või teistpidi reoveepuhastusega seotud projektid on kujunenud praegu suurimateks KIKi poolt rahastatavateks projektideks.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastab ühiskanalisatsiooniga seotud projekte keskkonnaprogrammist. Keskkonnaprogrammist projekti rahastamiseks tuleb KIKile esitada vormikohane taotlus.

KIK viib läbi projektitaotluste eelhindamise ning keskkonnaministeerium (KKM) viib läbi sisulise hindamise vastavalt KIKi nõukogu poolt kinnitatud kriteeriumitele. Kõikide programmide prioriteedid ja hindamiskriteeriumid on saadaval KIKi kodulehel. Projektide rahastamise otsustab KIKi nõukogu.

Lisaks keskkonnaprogrammile on võimalik taotleda ühis­kanalisatsiooni projektide rahastamist Ühtekuuluvusfondist. Ühtekuuluvusfondist rahastatakse riigi, s.o KKMi poolt oluliseks peetavaid projekte, aitavad oluliselt kaasa Eesti poolt ELi ees võetud kohustuste täitmisele. KKM poolt olulisteks loetud projektid on ära toodud nn Eesti Ühtekuuluvusfondi raamkavas 2004?2006. Nende projektide osas võib kohalik omavalitsus (KOV) pöörduda

riigi, s.o KKMi poole Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks, näidates ära omafinantseeringu (minimaalselt 15% kogukuludest) olemasolu. Juhul, kui KOV vajab toetust ka omafinantseeringu osaliseks katmiseks, võib ta taotleda toetust KIKi keskkonnaprogrammist.

Kui vaadata ajalukku, siis 1974. aastal koostatud üldplaneeringus on ära märgitud, et kanaliseeritud on suurem osa vanalinnast ja tööstusobjektidest, kanalisatsioonil on kohalik iseloom ja reoveed juhitakse puhastamata Tamula järve ning Koreli ojja.

Praegu läbivad kõik reoveed Kirumpää reoveepuhasti, kust puhastatud reovesi pumbatakse Võhandu jõkke. Võru linna maapinna reljeefi tõttu on reovete puhastisse suunamiseks vaja kasutada ülepumpamist. Selleks töötavad 13 reoveepumplat ning veel kolm pumplat võetakse lähemal ajal kasutusse.

Pumplatele on lisakoormuseks see, et suur osa kanalisatsioonist on sajuvetega ühisvoolne, lahkvoolset kanalisatsiooni on välja ehitatud vaid üksikutes lõikudes. 2005. aasta lõpuks koostab AS Võru Vesi sajuveekanalisatsiooni trasside ja kraavituse uuringu. Pärast seda on võimalik hakata koostama sajuvee arenguskeemi. Eesmärgiks on välja ehitada lahkvoolne kanalisatsioon.

Kui võtta elanike arvu järgi, siis on suuremal osal Võru linna elanikest võimalus kasutada ühiskanalisatsiooni. Kui arvestada aga pindala järgi, on olukord halvem, sest enamik individuaalrajoone on ühiskanalisatsiooniga hõlmamata. Kanalisatsioon puudub Liitva piirkonnas, Võrukivi individuaalelamute piirkonnas, Vilja tänava ja Võrumõisa tee vahelisel alal, Kase tänava piirkonnas, Antsla mnt alguse individuaalmajades, Jaama ja Roopa tänavate vahelisel alal, Taara tänava piirkonnas, osaliselt Männiku tänava piirkonnas.

ASi Võru Vesi eestvedamisel hakatakse 2006. aastal projekteerima ja seejärel ehitama Emajõe-Võhandu ühtekuuluvusfondi raames ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatisi, kus muu hulgas kavatsetakse rekonstrueerida 5 km olemasolevaid reovee kanalisatsioonitorustikke ja ehitada 13,7 km uusi reovee isevoolseid- ja survetorustikke. Rekonstrueeritakse ka Kirumpää reoveepuhasti ja reovee peapumpla Kaare tänaval. Võru linna jaoks on see suur projekt, kuid selle realiseerimine aastaks 2010 ei taga siiski veel kõigi majapidamiste ühiskanalisatsiooniga liitumist.

Võru linnas võib uuselamurajooniks lugeda Taara tänava piirkonda, kus eramuid on ehitatud kümmekond aastat ning uute elamute ehitamine jätkub ka praegu. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine on selles piirkonnas kavandatud Emajõe-Võhandu ühtekuuluvusfondi projektiga.

Rakveres on praegu ühiskanalisatsiooniga kaetud umbes 80% linna elamutest.

Probleemsemad piirkonnad on Mõisavälja, Lilleküla, Kurikaküla, Paemurru ja Kondivalu linnaosad, kus ühiskanalisatsioon on suures osas välja ehitamata.

Rakvere linna ühiskanalisatsiooniga katmine on kavandatud lõpule viia 2008. aastaks praegu ettevalmistatava Lääne-Viru veemajandusprojekti raames.

Realiseerimine sõltub sellest, kas õnnestub kaasata Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahalisi vahendeid ja tagada kohalik kaasfinantseerimine.

Ühiskanalisatsiooni rajamine toimub linnas vastavalt Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale. Veevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tasu Rakvere linnas kehtestatud ei ole.

Autor: Sander Silm