Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis suhtutakse autode arvu suurenemisse kui paratamatusesse

    Kuigi arengukava on oluliselt täiendatud mitmete säästva transpordipoliitika põhimõtete ja tegevustega, ei kiideta keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes praegust transpordipoliitikat ? arengukava põhiprioriteedid eeldavad kiire autostumise jätkumist ja transpordiga seotud kulude suurendamist, mitte autost sõltuvuse vähendamist ja inimeste säästmist üle käte paisuvast sundliiklusest.
    Transpordi arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise eesmärgiks oli säästvama transpordipoliitika kujundamine. Säästev transpordisüsteem peaks võimaldama head juurdepääsu, samas säästes inimest sundliiklusest, autosõltuvusest, vähendama transpordi keskkonnakoormust ja loodusvarade tarbimist ning vähendama nii avaliku kui ka erasektori kulutusi transpordile. Arengukava täienes päris palju ühistranspordi ja kergliikluse arendamise, maakasutuse planeerimise ja teiste säästva transpordipoliitika tegevustega. Säästvama transpordipoliitika kujundamisel on võtmeküsimuseks sundliikluse vähendamine, mitmekesise asustusstruktuuri kujundamine, transpordi õiglane maksustamine ja infrastruktuuri arendamisel ühistranspordi, raudtee ja meretranspordi eelistamine. Arengukava finantsplaani ja prioriteete analüüsides on aga ilmselge, et uue arengukavaga on transpordimahud ning avaliku sektori kulu transpordile määratud suurenema. Aga miks peaks näiteks autoliiklus ja kulutused maanteedele suurenema, kui arengukava teistes osades räägitakse ühistranspordi ja kergliikluse osakaalu tõstmisest ja autost sõltuvuse vähendamisest? Võrdluseks võib tuua, et kui pere ehitab elektriküttega maja automaatsele puuküttele ümber, siis ei pea ta enam ju tegema samu kulutusi elektriküttele ja elektriradiaatoreid sees hoidma. Kütusehindade tõusu ja Euroopas järjest rohkem rakendatavate maanteede kasutustasude taustal on ilmselge, et maanteeliikluse ja transiidi mahud on Euroopas 15 aasta pärast pigem väiksemad kui praegu ja 10?15miljardilised kulutused üksikutele suurtele tee-ehitusobjektidele Eestis on lihtsalt maksumaksja raha raiskamine.
    Üksteisele vastanduvate tegevuste esitamine ühe ja sama arengukava raames näitab, et ministeeriumi allasutused suudavad küll euroabikõlbulikke projektitaotlusi reastada, kuid arengukava jaoks ei suudeta erinevaid vajadusi ja võimalusi tervikuna analüüsida ja ühiskonnale tervikuna kasulikku transpordistrateegiat koostada. Ja seda ei saagi suuta, kui viimase poole sajandi transpordialane koolitus on Eestis praktiliselt ainult tootnud teedeehitusinsenere, mitte planeerijaid, transpordiökonomiste või -analüütikuid, kes suudaks transpordisüsteemi inimesi ja ettevõtteid teenindama panna, mitte vastupidi. Nii võib transpordisüsteemi efektiivsemaks muutmise asemel välja kukkuda suuremate maksude, keskkonnakoormuse, ummikute ja sundliiklusega transpordisüsteem, millest kõik on järjest rohkem sõltuvad, millele nii era- kui ka avalik sektor peab järjest rohkem peale maksma ja mille vahetus läheduses keegi elada ega olla ei taha. Ja kas siis kümne aasta pärast lohutab meid teadmine, et kogu
    see ebaefektiivsus on saavutatud ?tasuta? euroabiga?
    Paistab, et vastuolude rida arengukavas hakkab paljuski sellest, et transporti käsitletakse kui tööstust, mitte kui inimest ja ettevõtlust teenindavat valdkonda, st transpordimahtude kasvatamine on muutunud eesmärgiks omaette. Kui transpordisektorile lähenetakse kui tööstusharule, siis pole ime, et inimese vajadused koos teda ümbritseva elukeskkonna kvaliteediga lähevad tonnkilomeetrite ja autode läbilaskevõime paisutamisele orienteeritud arengukavas sisuliselt kaduma. Arengukava lubab suurendada nii reisijate kui ka kaubavedude mahte ? kuid mis kasu on enamikule inimestest või ettevõtetest sellest, kui ta tarbib kaugemalt transporditud kaupa või sõidab kaugemale tööle, kooli, poodi või puhkusele? Kas autokesksesse infrastruktuuri on mõtet nii palju kulutada, kui on võimalik inimeste igapäevast sundliiklust vähendada kohalike teenuste arendamise, mitu korda vähem ruumi nõudva kergliikluse ja ühistranspordi parandamise kaudu? Inimene ei ole huvitatud võimalikult suurest transpordimahust, mis tähendab igatpidi suuremat kulu ühiskonnale.
    Riiklik transpordipoliitika ei muutu ühe arengukavaga ja ükski riiklik poliitika ei muutu ainult sellest säästlikumaks, et arengukavale tehakse keskkonnamõjude hinnang. Ka eelmises transpordi arengukavas oli üsna palju säästva transpordipoliitika põhimõtteid.
    Autor: Mari Jüssi
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.