Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jäätmete liigiti kogumine on paras taak
Olmejäätmete liigiti kogumise idee peaks iseenesest seisnema selles, et prügi tekitamise ja selle äravedamise eest vähem maksta. Loomulikult seostab teadlik kodanik selle tegevuse ka keskkonnahoiuga ? mida rohkem jäätmeid õnnestub taaskasutusse suunata, seda puhtam saab olema ka meie ümbruskond.
Paberil või näiteks Prügihundi internetiportaalis võib see sedasi ka välja näha. Tegelikult ei aita kodune jäätmete sorteerimine karvavõrdki jäätmeveole kuluvat osa pere-eelarves vähendada.
Selleks, et näiteks vanapaberit muust sodist eraldi koguda, tuleb prügifirmalt rentida eraldi konteiner. Võidakse ju öelda, et tänu sellele väheneb muu olmeprügi kogus ja segajäätmete konteinerit võiks harvemini tühjendada, aga siin astubki mängu jäätmekäitlusettevõtete diktaat. Nimelt on vähemalt Tallinna nelja suurema prügifirma ? Ragn-Sellsi, Cleanaway, Vaania ja Adelani ? veolepingute tingimustes enam-vähem sarnaselt kirjas, et kui klient soovib konteinerit rentida, peab ta tellima selle tühjenduse vähemalt kahel korral kuus. Ja nii tulebki prügiauto sinu konteinerit tühjaks kallama, sõltumata sellest, on see poolenisti või kuhjaga täis.
Loomulikult ? kliendi vabadus on tellida prügivedu ka harvemini, ent siis tuleb konteiner välja osta, näiteks 0,6 m3 mahutava plastikkonteineri hind on umbes 1700 krooni kandis.
Kui linnaisad tahavad linna puhtana hoida, siis aitaks suurema arvu üldkasutatavate konteinerite paigutamine elurajoonidesse, kuhu segajäätmete kõrval saab eraldi panna klaasi, paberit, patareisid jmt.