Pärnu torm vaibus suurema kahjuta

Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ütles eile, et ei saa aru, miks ei kaasata ilma ennustamisele spetsialiste, kes oskavad veetaset tunni täpsusega öelda.

?Nii palju eksida lihtsalt ei või,? ütles Kivimägi ligi 1,2 meetri suuruse erinevuse kohta veetaseme ennustamisel. ?Mind häirib kõige rohkem see, et meil on olemas spetsialistid, kes oskavad merevee tõusu prognoosida lausa tunnikaupa,? lausus ta, näidates Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi teaduri Tarmo Kõutsi koostatud tabelit, milles suurim erinevus tegelikkusest oli vaid 20 cm. Maavanema sõnul on nii suured ebatäpsused ilma ennustamisel ohtlikud seetõttu, et inimesed lakkavad neid uskumast ja kui tuleb tõeline hädaoht, ei võeta seda enam tõsiselt.

Ilmajaam ennustas üleeile veepiiri tõusuks Pärnus 2?2,5 meetrit üle Kroonlinna nulli, kuid kõrgeim määr ulatus ööl vastu teisipäeva 1,3 meetrit üle selle.

Kivimägi hinnangul oli Pärnu seekord üleujutuseks mitu korda paremini valmis kui jaanuaris. ?Oluline õppetund eelmisest korrast oli, et reageerida tuleb märksa varem, sest siis saab inimesed autodega õigel ajal evakueerida. Teiseks andsime seekord ohustatud alade sanatooriumidele ja hotellidele ülesande oma külastajate eest ise hoolitseda ja see võeti ka omaks.?

Aineline kahju oleks maavanema sõnul võinud jaanuaris olla palju väiksem, kui üleujutuseks oleks paremini valmis oldud. Nüüd oli linn tema hinnangul õnnetuseks rohkem valmistunud ja vee tõusu korral üle kahe meetri poleks väga suurt kahju tekkinud. Kui jaanuaris kannatas 1400 majapidamist, siis nüüd oleks see arv jäänud tõenäoliselt 20?30 piiresse.

Kivimägi sõnul oleks väga oluline püstitada eriti madalatesse kohtadesse Pärnu maakonnas kaitserajatisi, kuid see eeldab põhjalikke uuringuid ja riiklikku planeeringut, mille suhtes pole aga otsust seni langetatud.

Eile oli Pärnus juba tavaline sügistormine päev. Surfajad meres kasutasid hiiglasuurt lainet, majahoidjad riisusid oksapuru ja pered käisid rannas suurvett vaatamas.

Juba teine üleujutuse oht aasta jooksul ei mõjuta ekspertide arvates kinnisvarahindasid Pärnu rannarajoonis.

Kinnisvaraeksperdi Pärnu kontori juhataja Peeter Priski sõnul asub Pärnu suhteliselt madala maa peal ja veed on sealt kogu aeg üle käinud. ?Aga inimestel meeldib endiselt mere ääres elada,? sõnas Prisk. See, et praegune torm järgnes eelmisele suhteliselt lühikese aja jooksul, pole tema hinnangul üllatuslik, sest varem on vesi samuti tõusnud kaks korda järjest: 1923. ja 1924. aastal ning 1967. ja 1968. aastal.

Pärnu rannarajoonis tõuseb maa hind tema sõnul 15?20 protsenti aastas. ?Olgem ausad, rannapiirkond on Pärnus juba rohkem rikaste inimeste päralt ja neid sellised asjad eriti ei mõjuta,? lausus Prisk.

?Pärast jaanuarimaru elavnes Pärnu korteriturg just nõudluse suurenemise tõttu mereäärsete kruntide järele, samas ei tulnud neid sugugi rohkem müüki,? rääkis ta.

Priski sõnul on positiivne, et inimeste teadlikkus kõrgusmärkide suhtes on tänu praktilisele kogemusele kasvanud ja ostjad tunnevad huvi, kui kõrgele on maja ehitatud. Vee võimaliku tõusuga arvestavad nüüd ka hoonete projekteerijad senisest enam, lisas ta.