Põdur Ühiskondliku Leppe Sihtasutus

2003. aastal suure käraga loodud ühiskondlikku kokkulepet propageerima loodud Ühiskondliku Leppe Sihtasutusest pole täna enam palju kuulda. Ometi eksisteerib president Arnold Rüütli toetusel ellu kutsutud sihtasutus presidendi nõuniku Andra Veidemanni ja Agu Laiuse juhtimisel vaat et suuremategi rahasummade toel tänagi.

Mõne töötajaga sihtasutus on paari aasta jooksul kulutanud eksisteerimisele ja ühiskondliku leppe mõtte propageerimisele juba 7,5 miljonit krooni. Ühiskondliku leppe memorandumile alla kirjutanud 57 organisatsiooni seavad keskseks eesmärgiks Eesti elanike elatustaseme kahekordistumise aastaks 2015. Ilus mõte, kuid kuna leppel puuduvad kõige olulisemad ? võimuparteide esindajate ? allkirjad, on see vaid kõlav lause paberil.

Ühiskondliku kokkuleppe idee ellukutsuja president Arnold Rüütel on asjade käiguga rahul hoolimata asjaolust, et ühiskondliku leppe teema pole enam ajakirjanduses kuigi atraktiivne. ?Ega see ei tähenda, et leppe protsess soiku on jäänud. Vastupidi ? aega ja energiat saab nüüd suunata otse sisulisele tööle,? kirjutab Rüütel e-kirjas.

Ühiskondliku Leppe SA nõukogu esimees Aadu Luukas on ürituse heaks annetanud 1,3 miljonit krooni, enamiku sellest sihtasutuse loomise aastal. Tänavu ei ole transiidiärimees Luukas enam ühiskondlikele kokkuleppijatele raha annetanud. ?Et asi ei hääbuks, annetasin ise pisut ühekordselt raha, kuid olen siiski arvamusel, et ühiskondlikult kasulikku tegevust peab rahastama riik,? ütleb Luukas. ?Minu toetus pole enam vajalik, sest riik on jätkanud asja finantseerimist.?

Kuigi Luukas pole annetuste näol Ühiskondliku Leppe Sihtasutusele enam poolehoidu väljendanud, sõnab ta, et on endiselt veendunud ühiskondliku leppe protsessi vajalikkuses Eestile. ?Tulemusi võib kaudselt näha paljudel aladel: demograafilised, rahva tervise ja hariduse küsimused on jõudnud otsustajate lauale,? lisab ta.

?See kontor on oma aja ära elanud,? ütleb reformierakondlasest Riigikogu liige Meelis Atonen. ?Kui ikka suured erakonnad ei lähe asjaga kaasa, siis võiks vaadata peeglisse.?

Atoneni sõnul ei saa aga sihtasutuse riigieelarvelist rahastamist paugupealt lõpetada, sest see on peen poliitika. ?Vaadake, kes võimuerakondadest on selle asja taga ja kes on omakorda selle erakonna taga,? vihjab ta asjaolule, et leppe idee ellukutsuja on Rahvaliidu taustaga president Rüütel.

?Liialt palju oli meil ühiskondliku leppe ettevalmistamisel välist paraadlikkust,? ütleb Keskerakonna poliitiline sekretär Küllo Arjakas. ?Oli selge, et Eesti ühiskondlik kokkulepe täies ulatuses ei saagi realiseeruda, seega ei pidanud Keskerakond vajalikuks sellega ühineda.?

Arjakase sõnul saab Ühiskondliku Leppe SA mõne aja ehk toimida kui ideid genereerivate ürituste korraldaja, kuid need töövormid ammenduvad aasta-paari jooksul ja siis peab otsustama, kas muuta sihtasutuse finantseerimist või tema töö ümber korraldada.

Politoloog Rein Toomla annaks leppe ajajatele veel aega. Nii aasta jagu. ?Arvan, et kriitiline punkt võiks tulla umbes aasta pärast ja see on seotud Riigikogu valimistega,? sõnab Toomla vastuseks küsimusele, kas ühiskondliku leppe asja tuleks edasi ajada. ?Kui erakondade valimisprogrammides on ühiskondliku leppe praeguses tekstis sisalduvad mõtted väga olulisel kohal, siis ollakse õigel teel.? Toomla arvates pole erilist vahet, kas ühiskonnale pikaajalise nn nägemuse koostab riik, erakonnad või mingid muud organisatsioonid.