Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raha on oodatuim pulmakink
?Kuus Straume kohvioa purustajat, kahed köögikellad, neljad hõbelusikad ja siis võib-olla serviis,? meenutab stagnaajal pulmavanema ja fotograafina pidusid ning sealhulgas ka kingilaudu jäädvustanud fotoärimees Jüri Vlassov. Nüüd on ajad teised. Kingikuhjad on kahanenud pea olematuks ja selle asemel on laual näiteks üks kenasti pakitud kassa moodi kast, kuhu saab ümbriku sisse libistada või siis on pulmakutse allservas märge, et kingituse võiks kanda pruutpaari pangakontole.
?Ühtpidi on see loomulik tendents, teisalt oleme jõudnud täiesti kapitalimaailma,? tõdeb pulmavanem Artur Raidmets. Tema sõnul valitseb pulmakingi tegemisel hetkel kolm suunda. Väiksema osa moodustavad inimesed, kes on koondunud ühte, pannud raha kokku ja kinkinud näiteks mägijalgratta või midagi muud suurt korralikku ja praktilist. ?Teine võimalus, et tuuakse ümbrikud. Ma ei tea, palju raha kingitakse. See on nii, nagu ostaksid pileti kas Phil Collinsi kontserdile või sõbra pulma. Võta, kuidas tahad, aga nii ta tuleb,? leiab Raidmets, ?ja viimane tase on, et antakse viisakalt pangakonto numbrid, et palun meie kingitused kanda näiteks Hansapanka. Ehk siis ostad eelmüügist pileti.?
Raidmetsa hinnangul on raha kinkimine ühtpidi muidugi mõistlik, sest kui tuleb sada külalist ja enamik neist toob küünlajala või kristallvaasi, jääb pruutpaaril neid hiljem lihtsalt vastu kuuri seina pilduda. Parim variant oleks aga ikkagi kingitus. ?Näiteks grupiti. Ühes pundis sugulased, siis töökaaslased, kursusekaaslased. Ostetakse suur vajalik asi. Muidugi on mugav raha arvele kanda ja asi unustada. Teisalt tundub see aga topakas nagu oleks showbusiness?i üritus, ? ütleb Raidmets.
?Noorte puhul on tõepoolest kõige tavalisem, et soovitakse rahalist panust,? kinnitab Anni Lille Peoteeninduse juhataja Jana Särglep. ?Mõne paari jaoks on see panus abiks pulmade korraldamisel, teised soovivad minna reisile.? Tema sõnul on aga ka raha võimalik viisakalt küsida ja selles osaski on pulmakorraldajad nõuga abiks.
Paarid, kes on eelnevalt juba koos elanud ja kellel on enamik asju juba olemas, eelistavad midagi kunstiväärtuslikku. ?Sageli soovitakse pulmakülalistelt panust konkreetse asja ostmiseks,? selgitab Särglep. ?Paaril korral on kingitud ühiselt maal, millelt on kangas enne tordi lahtilõikamist langetatud. Sellel kingitusel väga suur väärtus ja pruutpaar on selle ise välja valinud.?
Peokorraldajale meenub veel lugusid, kus kaua aega koos elanud paar on otsustanud oma suhte ametlikult kinnitada. ?Oma ühise elu parendamiseks on ostetud krunt ja igal pulmakülalisel on võimalus rahaga mingi tükikese maksmisel toetada. Pärast pulmi on saadetud veel järelkutsed, et kinkijad kingitut ka oma silmaga näeksid.?
Teine võimalus kinki tehes mitte eksida, on nimekirjad, mille pruutpaar jätab teatud kaubanduskeskuse püsikliendi letti. Tallinnas on säärane võimalus kindlasti Kaubamajas ja Stockmannis. ?Pruutpaar valib koos müüjaga enesele sobiva kauba välja. Toote kood skannitakse kohe kingi nimekirja sisse, nii et kingi otsija ei saa isegi värviga eksida,? räägib Jana Särglep.
Tõenäosus, et kedagi meist lähiajal pulmakutse tabab, on hetkel suurem, kui mõni aasta tagasi. ?Pulmapeod on saanud jälle hoo sisse. Vägagi palju mõjutab seda majanduslik situatsioon ning eestlasi tabanud beebibuum, sest tita sündides soovivad ikka paljud paarid abielu registreerida,? tõdeb Särglep.