Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Areng koondub kasvupiirkondadesse
Eesti kinnisvaraturu viimaste aastate arengut iseloomustab ühtlaselt kiire tõus. Kõik kinnisvaraturu mahtu ja hindu kajastavad näitajad on kasvanud. Samas on areng koondunud kasvupiirkondadesse, millest turu seisukohalt on peale Tallinna olulisteks Tartu ja Pärnu.
Elamispindade hinnad on kasvanud umbes 20% aastas ja kui kõrvutada seda umbes 10%-lise palgakasvuga ja silmas pidada, et laenutingimuste paranemise osas enam ?mängumaad? ei ole, siis on loogiline jätk hindade kasvutempo aeglustumine. Viimase aja areng on seda vähesel määral ka näidanud.
Elamispinna hindade ja brutopalga võrdlus Eesti, Soome ja Rootsi vahel näitab, et Eestis kulutatakse oluliselt rohkem raha ühe ruutmeetri elamispinna ostmiseks. See võib tunduda ebaloogilisena (arvestades suhteliselt madalamaid sissetulekuid ja asjaolu, et kulutatakse enam ka esmatarbekaupadele, tekib küsimus, kust see raha siis tuleb), kuid see on võimalik suuresti siiski seetõttu, et elamispinna suurus ühe elaniku kohta on oluliselt väiksem. Teisalt tähendab see, et võimekus säästa ja investeerida on jätkuvalt piiratud. Et jõuda Põhjamaade tasemele, peaks nõudlus elamispindade järele veelgi suurenema, pakkumine kasvama ja arendajatevaheline konkurents tihenema.