• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oma masinapargi pidamine sõltub tarnete iseloomust

    Põhjus, miks eelistada oma transporti allhankele, peitub eelkõige oma transpordi paindlikkuses ning suuremas võimes muutustele kiiresti reageerida, aga ka ettevõtte tegevusalas.
    ?Oma masinapargi pidamine on otstarbekas juhul, kui on vaja sageli teha erakorralisi, kiireloomulisi kaubatarneid klientidele. Ning seda ka vaid siis, kui korraga vajab saatmist suurem kogus kaupa,? selgitas OÜ Veoline logistikajuht Andreas Türkson.
    Türksoni sõnade kinnituseks käitub nii AS Betoneks, kes erivedusid teeb oma masinatega.
    ?Segumikserivedusid ja muid sarnaseid erivedusid tehakse meil enda masinatega. Tavalisi kaubatarneid teevad meile aga veofirmad. Omame nendega vähemalt aastaseid lepinguid ning senimaani pole meil neile midagi ette heita. Senist skeemi pole meil plaanis ka muuta,? sõnas Betoneksi tootmisjuht Ralf Peterson.
    Kaubaekspress ASi juhataja Tiit Jõevee lisab, et oma veokid peavad olema igapäevaselt koormatud ning seda täistööajaga. Hea on, kui antud autodega ühitatakse peale kauba laialiveo ning toorme tarnimise ka müügimehe või -agendi tegevus.
    ?Kuid ka sellisel juhul tuleb leida alternatiivvariante seoses puhkuste ning haigustega. Sama kehtib ka masina remondis oleku aja puhul,? lausus Jõevee.
    Samas paljuski sõltub masinapargi omamine või mitteomamine teostavate vedude liigist. Kasulik on see siis, kui on tegemist spetsiifiliste vedudega, mille tarbeks vajab ettevõtte erilist transpordivahendit, mida turult saada ei ole.
    Trükikoja Atka­print juhataja Anti Kuusi sõnul sõltub oma masina(te) kasutamine väga lihtsast arvutusest. Tuleb lihtsalt sisseostetud teenuse hindasid võrrelda oma kulutustega transpordile ning kui oma kulud on väiksemad kui sisseostetud teenuse puhul, ongi mõistlik ise vajalikke vedusid korraldada.
    ?Omaette küsimus on muidugi kulustruktuur. Veofirmad võivad ju väita, et teenuse sisseostmisel püsikulud lähevad üle muutuvkuludeks, kuid transportida on vaja tooteid ning kaupu nii ehk naa. Tegu on ikkagi põhimõtteliselt püsikuludega,? lausus Kuus.
    Türksoni sõnul on väikepakkide kiireloomuliseks transpordiks siiski otstarbekam kasutada kullerfirmat.
    ?Samas kui kliendid ei ole väga asjatundlikud ning nad paikne­vad hajutatult üle riigi, on mõistlikum kasutada kas vedajat või ekspedeerimisfirma teenuseid,? sõnas ta.
    Et masinapargi kasutamine on suuresti sõltuvuses transporditavatest kaupadest, annab aimu Glaskek ASi kogemus.
    ?Oma veokijuhil on üldjuhul suurem vastutustunne, eriti klaasiveo puhul, kus teenusepakkuja veokijuhid kipuvad ikka liialt ettevaatamatult sõitma, põhjustades meile näiteks suuremaid majandusriske toodete purunemise näol,? sõnas Glaskeki tootmisdivisjoni direktor Andrus Pook.
    Oluline pluss on ASi Glaskek toot­misdivisjoni direktori Andrus Poogi sõnul parem info liikumine ? tähtis nüanss, mida sageli alahinnatakse.
    ?Tähtsaks muutub operatiivne info liikumine eriolukordade tekkimisel, kus teenuse pakkuja sageli ei suuda adekvaatselt reageerida, ning kuna infot käib läbi mitme isiku, on oht, et see võib moonduda. Selle tulemusel tehakse aga väär otsus.? Viimane aga tähendab Poogi sõnul ettevõttele otsest majanduslikku kahju.
    Samas möönab Pook, et ühest vastust, millal oma masinaparki pidada ning millal mitte, pole.
    ?Erinevad sisendeid, mida arvesse võtta, on ikka päris palju, hinnavõrdlus, kumb variant on odavam, moodustab sellest vaid ühe osa,? nentis Pook. Tema sõnul kasutavad nemad valdavalt ikka kas täitsa uusi liisinguga soetatud või siis kuni viie aasta vanuseid masinaid. Põhjus selleks on väga proosaline.
    Mida uuem sõiduk, seda vähem hooldusele vahendeid ja aega kulub.
    ?Klaasiveo puhul lihtsalt on vaja korralikke masinaid. Kui nende aeg on ümber saanud, on neid võimalik edukalt realiseerida,? sõnas ta.
    Väikebusse, kaubikuid ning kastiga veokeid on Glaskekil Tallinna piirkonnas ühtekokku 15. Sarnaselt Glaskekiga toimib trükifirma Atkaprint. Väikefirmade hulgas on populaarsed ennekõike suurkaubikud mahutavuse ja hinna poolest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Investeerimisklubi ja Äripäev ühinesid
Sel nädalal ühinesid Äripäev ja Investeerimisklubi, millega hakatakse klubi tegevust teostama koostöös Äripäeva investor Toomase meeskonnaga.
Sel nädalal ühinesid Äripäev ja Investeerimisklubi, millega hakatakse klubi tegevust teostama koostöös Äripäeva investor Toomase meeskonnaga.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Eesti tellib suure portsu taastuvenergiat, edumaa on Enefit Greenil Täiendatud
Pikk paus Eesti taastuvenergeetika suurvõimsuste rajamisel tõotab lõppeda, sest valitsus kuulutas välja massiivse taastuvenergia vähempakkumise, mis võiks turule tuua nii uusi tuule- kui päikeseparke. Parim lähtepositsioon sel rallil on hiljuti börsile läinud Enefit Greenil.
Pikk paus Eesti taastuvenergeetika suurvõimsuste rajamisel tõotab lõppeda, sest valitsus kuulutas välja massiivse taastuvenergia vähempakkumise, mis võiks turule tuua nii uusi tuule- kui päikeseparke. Parim lähtepositsioon sel rallil on hiljuti börsile läinud Enefit Greenil.