Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi klient on nõudlik
Rootsi on Eesti väliskaubanduspartnerite hulgas eksportöörina teisel ja importöörina kolmandal kohal.
Nagu kogu Põhjalas, on ka Rootsis tööstus koondunud maa kesk- ja lõunaossa. Juhuslike eksportkoormate saatmine Stockholmist põhja poole võib komplitseerida treilerite tagasitoomist, sest sealtkandist importkoormaid Eestisse napib.
Tänastel hankekonkurssidel aset leidva kibeda konkurentsi tõttu on kliendile tähtis transpordile tehtavaid kulusid madalal hoida.
Kõik lahendused, mis aitavad kliendil konkurssi võita, võimaldavad ka meil tulevikus neile transporditeenust osutada. Hinnapakkumine ja selle analüüs on teenuse pakkuja ja selle tarbija ühine meeskonnatöö, millest võidavad mõlemad osapooled. Tasub teada, et Rootsis nõutakse saatetransporti alates veose laiusest 3,11 meetrit. Norras on vastavad näitajad alates 3,01 meetrist, Euroopa Liidus aga on see reeglina alates 3,51 meetrit.
Selle Skandinaavia tähtsaima tööstusriigi osa meie majanduses ja kaubavahetuses on kindlasti üheks põhjuseks, miks nii paljud ettevõtted on tähelepanu pööranud Rootsi veosuuna arendamisele.
Eesti eksport Rootsi põhineb energia- ja töömahukal tööstuse allhankel. Tänasel päeval on oluline veel suhteliselt odav ja konkurentsivõimeline eesti tööjõud, lähitulevikus oleme ilmselt tööjõu odavuse eelist võrreldes Aasiaga minetamas. Edu pandiks on suhteliselt kiire tarne ja operatiivne tellimuste täitmine.
Eesti tootjatelt oodatakse kõrget ärikultuuri, täpsust ja kvaliteeti ? tänased Eesti eksportijad on seda tihedas konkurentsis ka suutnud tagada.
Enamikus ekspedeerimis-firmades on Rootsi vaieldamatult prioriteetne suund, sest meie klientide hulgas on palju neid Eesti tootjaid, kellel on aktiivne kaubavahetus just selle Skandinaavia lähiriigiga. Kui aastate eest oli valdavaks täiskoormate suhteliselt juhuslik eksport, siis täna väljub 3?4 grupitreilerit neljal päeval nädalas. Ka impordimahud on analoogsed.
Rootsi klient on suhteliselt nõudlik, kaup Eestist peab jõudma kliendini Rootsis tavapäraselt 24?36 tunni jooksul. Erinõudmised on perioodika ja kataloogidega, kuna trükipressisoojad trükised peavad jõudma kiirelt lugejateni, samuti varuosade ekspresstarnete puhul.
Vastavalt vajadusele kasutakse grupikaupade Rootsi kohaliku veo puhul oma partneri terminale nii Göteborgis, Stockholmis kui ka Malmös. Eriti kiirete ja vastutusrikaste tarnete puhul teostatakse veod alati otse ukselt ukseni. Nii on see elektroonikakomponentide vedudel Ericssoni tehastele, Volvo ja Scania komponentide või ABB alajaamade impordil, samuti sageli ülegabariitsete metall-konstruktsioonide ekspordil.
Tänavuse aasta esimeses pooles on suuremad ekspordikuud Eestil olnud vahemikus märtsist juunini. Impordi poolelt on parimad kuud olnud mai ning juuni, mil impordimahud ületasid miljardi krooni piiri. 2004. aastal oli edukaim ekspordikuu märts 1,15 miljardi krooniga. Impordi osas oli kõige edukam kuu aga aprill, mil kaubamaht rahas väljendatuna oli 990 miljonit Eesti krooni.
Autor: Henri Linnaks