Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuhu kadus piimatöötlejate miljard?

    Kõige parem kaitse on rünnak ja eriti siis, kui aeg ja tegevus on koordineeritud. Eestis tegutseb 42 piimatööstust, millest enamik toodab kasumit omanikele väljaspool riiki. Selleks, et saada pärast liitumist Euroopa Liiduga tootmiskvoote, nõustusid nad piima kokkuostuhinnaga, mis vastas ELi tasemele. Eesmärk on saavutatud. Nüüd, kus piima toodetakse rohkem, kui siseturg vajab, on nad suure kasumi saamiseks kokku leppinud kokkuostuhinna alandamises. Võitlust pidi alustama see, kes alustas hinna tõstmist.
    Taevani on tõusnud kisa, et piimatöötlejad ei saa kasumit. Kui suur oli siis kasum 1999. aastal, kui piima kokkuostuhind oli 1 kroon ja 50 senti? 4 krooni, mida maksti osaliselt 2004 ja ka 2005, oli õiglane hind, mis võimaldas mõelda piimatootmise tehnoloogia uuendamisele ja keskkonnanõuete täitmisele. Täna on see ainult unistus. Mis on siis muutunud selle aja jooksul:
    1. Kütuse hind on tõusnud 3 kr liitri kohta ehk Eesti piimatootja on pidanud 460 000 ha põllumaa harimiseks tegema kulutusi (460 000×120×3=) 165 mln krooni rohkem.
    2. Väetiste hinnad on tõusnud 100?150%. Eestis kasutatakse vegetatsiooniperioodil 230 000 t mineraalväetisi, ühe tonni hind on suurenenud 1200 kr, kulutused on seega kasvanud 276 mln krooni.
    3. Muud sisendid (ravimid, määrdeained, kiled, võrgud, res­sursimaksud) on kallinenud ca 15%; aastas lisakulu 50 mln.
    4. Elektri hind tõusis 20%. Arvestuste kohaselt tõusid kulutused elektrienergiale piimafarmides 40 mln krooni.
    5. Hiiliv piima hinna langetamine toimus baasilise valgu- ja rasvaprotsendi tõstmisega vastavalt 2001. a 3%-lt 3,2-le ja 3,5-lt 3,8-le. Uute lepingu­te projektis viiakse valguprotsent 3,35-le ja rasvaprotsent 4,2-le. Piima kokkuostuhind on langenud baasnäitajate tõstmise tulemusena nelja aastaga 14 s/l, seega alandati Eesti piimatootja tulukust (500 000 t×140 kr/t=) 70 mln aastas.
    Toodud arvestused näitavad, kuhu kadus miljard kahe aastaga ja miks piimatootja ei saa nõustuda kokkuostu hinna alandamisega.
    Palju kära on ELi otsetoetuste ümber, nagu oleks põllumehed nüüd püsti rikkad. Kuid arvestagem, et 10 aastat elas Eesti põllumees võlgu, nüüd on ta sunnitud pankadele võlad tagasi maksma. Alainvesteering moodustas 2004. a vähemalt 10 mld krooni. Aegunud tehnoloogiaga ei ole me ELis konkurentsivõimelised. Suured põllumajandustoetused vanades ELi riikides ja odav tööjõud Poolas teevad tootmistingimused veelgi raskemaks.
    Kas piimatööstuste juhid ei tea, et ELis kuulub enamik piimatööstusi piimatootjate ühistutele. Soomes on üks suur piimaühistu, Valio, mis esindab ja kaitseb nii Soome tootjate kui ka töötlejate huve ning turgu. Lisaks teenib kasumit Eestist. Meie reformaatorid eelistasid Eesti põllumehe ühistegevusele väliskapitali. Kui kasumit ei teenita, siis lõpetage töötlemine ja kolige parematele rohumaadele. Kvootide ja tooraine haaramise tuhinas ei mõeldud ka transpordikuludele. Kui arutult veetakse praegu piima Eesti ühest otsast teise! Nähtavasti tasub see ikka ära.
    Meil on Eesti piimatootjatele konkreetne ettepanek: loome Eesti Piimaühistu, kes esindab ja kaitseb meie huve, sest meie vastas on ühinenud piimatöötlejate koondis ? Piimaliit, siis lõpeb ka meie ähvardamine konkurentsiseadusega.
    Tegelikult oleme ühe ahela lülid. Inetu on süüdistada piimatootjaid kellegi teiste arvel elamises. Ei ole tootjate süü, et töötlejate omavaheline konkurents ja suurte kaubanduskettide surve ei võimalda toodangut õiglase hinnaga turustada.
    Autor: Uno Altermann
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.