Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalapüügifirmad palgatõusu ei tunnista
?Ei tea, kust nad andmed võtavad,? ei saanud kalapüügifirma Caroline juht Harri Kummel aru, kuidas statistikaamet aasta kolmandas kvartalis kalapüügi tegevusalal 25 protsenti tõusu arvutas. ?Tegeleme kalapüügiga, aga seda küll näinud pole,? lisas ta.
Sarnaseid vastuseid andsid ka teised firmajuhid, kes, kuuldes telefonist küsimust, kas palgatõus vastab tõele, üllatunult eitavalt vastasid. ?Meie puhul seda täheldada ei saa, pigem on langenud,? kurtis ka ASi Mootorlaev Tõhela juht Üllar Tõnisson. Ta lisas, et praegu käivad mõtted üldse tegevus lõpetada. ?Kui mees saab 6000?7000 krooni merel palka, siis pole mõtet. Parem minna Soome ehitama,? sõnas ta.
Kalapüügifirmade palgastatistikat mõjutas enim kuuest vaatluse all olnud firmast üks, kes eelmisel aastal halval järjel oli, kuid end selleks aastaks üles töötas. Mis firmaga tegu, ei tahtnud palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma öelda. Küll aga kinnitas ta, et sel firmal oli kõige suurem roll statistika kujunemises. ?Nüüd on neil pea kaks korda parem,? rääkis ta. Kusma lisas, et keskmise palga tõus oleks võinud isegi suurem olla, kuid väiksemad kalapüügifirmad tirisid seda alla. Lisaks sellele ei tegele üks kuuest vaatluse all olnud firmadest kalapüügiga, vaid kalakasvatusega.
?Meil ei saa mingeid kõikumisi olla, ei sinna- ega tännapoole,? sõnas riigi hallatava Põlula Kalakasvatuskeskuse juht Jüri Lunin, lisades, et ei tema ega ka tema alluvate palk pole lähiminevikus kõikunud, sest see on riigi poolt fikseeritud.
Samuti uuritud firmade hulka kuuluva ASi Reyktal juht Arne Sõna ütles, et ka tema firmas pole palk tõusnud, kuna pidev kütuse hinna tõus seda ei luba. ?Viimase aasta jooksul pole küll palgad tõusnud, on püsinud samal tasemel,? kinnitas ta. Et tegemist on viie laevaga firmaga, mida võib juba suuremaks firmaks kutsuda, ei saa Sõna sõnul ka väita, et ainult väiksematel firmadel palgad seisavad. Küsimusele, kas ümbrikupalga maksmine on vähenenud, vastas Sõna, et seda pole kunagi olnudki. ?See on niisugune naljakas teema,? lisas ta.
Peale Reyktali ja Põlula Kalakasvatuskeskuse vaatles statistikaamet OÜd Morobell, Peipsi Gruppi, Kallaste Kalurit ja Dagomari. Viimased ei soovinud kommenteere anda.
2005. a III kvartalis oli keskmine brutopalk kuus 7786 krooni ja tunnis 45,83 krooni, teatas statistikaamet. Brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis eelmise aasta sama ajaga võrreldes kõigil tegevusaladel.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2004. a III kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (25,7%) ja kõige vähem mäetööstuses (2,0%).
Autor: Gert D. Hankewitz