Varjatud mäng jalgpallirahaga

Artikkel

- Uudised
- Martin Hanson
- 23. november 2005 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Varjatud mäng jalgpallirahaga
Eesti Jalgpalli Liidu eelarve on laias laastus 20 miljonit krooni, mille sissetulekut on võimalik kontrollida peaaegu krooni täpsusega.
Raha väljaminek on aga segane ? kuludena on näha vaid ühte neljandikku. 15 miljonit kodumaise vuti arenguks liigub aga kanaleid pidi, mida ei soostunud selgitama ükski jalgpalliga seotud inimene, ei jalgpalliliit, selle juhtkond ega ka klubid.
Aivar Pohlak on olnud Eesti Jalgpalli Liidus tegev selle algusest peale, arendanud jalgpalli ning jaganud raha enamasti ainuisikuliselt otsustades. Tema juhitav FC Flora on liidu külge kasvanud nagu parasiit peremeesorganismi külge.
FC Flora on võtnud intressita laenu liidult ning vastupidi. Floral on sama suursponsor ja esindusstaadion, mis on otse UEFA-lt jalgpalliliidu abiga saanud 25 miljonit krooni toetust.
Liidu juhatuse liikmed on Pohlakut süüdistanud juhatusest mööda hiilimises rahaasjade ajamisel ning otsustamisel. Pohlakuga selle kuu alguses vastasseisu läinud ja ilmselt järgmisel aastal tagasi astuv jalgpalliliidu president Indrek Kannik on öelnud, et juhatuses pole kordagi räägitud Florale laenude andmisest, kuigi laene on antud.
Et seotust paremini varjata, on Pohlak alustanud enda distantseerimist talle kuuluvate klubide juhatustest. Viimase paari kuu jooksul on ta lahkunud 12 endale kuuluva klubi juhatusest.
Jalgpalliliit saab raha mitmest kaukast. Kõigepealt klubid, kes maksavad liidule liikmemakse ning trahve. Liikmemaksud on seotud Eesti keskmise palgaga, et liikuda kaasa elukalliduse tõusuga. Meistriliiga klubid maksavad liidule liikmemaksuks kümnekordse miinimumpalga, esimene liiga kaheksakordse miinimumi kuni viienda liigani, kelle liikmemaksu suuruseks on kolm Eesti miinimumpalka.
Hinnanguliselt teeb see aastas ligi 3 miljonit krooni liikmetasusid. Sellele summale lisanduvad veel liikmetasud Eesti karikavõistlustel osalemise eest ning trahvid.
Teiseks tuluallikaks on maailma vutiorganisatsioonid FIFA ja UEFA, sealt tuleb peaasjalikult raha noorte jalgpallurite kasvatamiseks ning sihtotstarbeliselt infrastruktuuri või alaliidu arenguks.
Kolmas jalgpalliliidu tuluallikas on riiklik toetus, mida on sellel aastal kokku ligi 3,5 miljonit krooni, maksjateks Kultuurkapital, hasartmängu nõukogu, olümpiakomitee, haridusministeerium ning riik.
Väljaminekutest on selge ainult noortetööks mõeldud raha, mis on aga kõigest neljandik kogu eelarvest. Samas kuna Flora Gruppi kuulub ligi 40 noortemeeskonda, korjab Pohlak sellest rahast enamiku. Ka staadionid, mis on Flora või tema n-ö sõprusklubide kasutada, on saanud katted ja korda eelisjärjekorras. Lilleküla staadionile on läinud suurem osa infrastruktuurirahast, mis Eesti jalgpallile on viimaste aastate jooksul jagatud.
Läbipaistmatuks teevad jalgpalliliidu rahakoti aga eelkõige laenud ja tasaarveldused. Tasa on arveldatud näiteks Lilleküla staadionil peetavate koondise mängude tasud ning Flora liikmetasusid liidule. Tasaarvelduse tegemisel pole kindel, kas summad ning nende taga olevad vääringud ka tegelikult klapivad.
Samuti jäävad hämaraks Flora ning jalgpalliliidu vahelised laenud, mida on viimase paari aasta jooksul antud ligi 5 miljoni krooni ulatuses.
Tüli on põhjustanud erinevad arusaamad jalgpalliliidu rollist. Juhatuses vähemusse jäänud inimesed on seisukohal, et jalgpalliliit peaks olema avatud ja demokraatlik organisatsioon, mis suhtub võrdselt kõikidesse oma liikmesklubidesse.
Paraku on täna olukord, kus Flora ja jalgpalliliidu rahalised suhted on põhjendamatult läbipõimunud. Liit on andnud Florale viimase vähem kui kahe aasta jooksul umbes 4,8 miljonit krooni laenu. Jalgpalliliidu põhikirja kohaselt saab laenu andmist otsustada vaid liidu juhatus, kus aga neid küsimusi pole kordagi arutatud.
Ka pole Flora-süsteemi klubid tasunud ettenähtud hulgal meistrivõistluste osalusmakse ja meistrivõistlustel saadud trahve.
Klubid saavad noorte kasvatuseks raha ning infrastruktuuriprogrammide kaudu ? näiteks Narva Transi ja TVMK staadioniehituseks saadi raha Eesti Jalgpalli Liidu fondist, aga enamasti on laenud jalgpalliliidult.
Probleem tekkis Flora ja jalgpalliliidu finantssuhete läbipaistmatuse teemal ning juhatus otsustas, et konkursi korras leitakse audiitor, kes teeb need suhted ning raha liikumise selgeks. Flora ja liidu vahelised laenud ning tasaarveldused ei ole läbipaistvad, mida nad aga olema peaks.
Tõde on selles, et olen olnud nii jalgpalliliidu kui ka klubi vedur, aga päris kindlasti omakasupüüdmatu, eelistades oma tegudes selgelt Eesti jalgpalli üldhuvisid klubi huvidele. Kindlateks tunnusteks selles osas on jalgpalli arenemine ühtlaselt üle kogu Eesti, samuti oleme teinud liidu poolt investeeringuid infrastruktuuri ühtlaselt üle kogu Eesti.
Flora ei ole soositud seisundis. Autokraatse juhtimisega jalgpallimaade (nt Läti, Leedu, Gruusia) kohta öeldakse naljatamisi, et seal on alaliidu juhtfiguuriga seotud klubi tulemine meistriks jalgpalliliidu põhikirja sisse kirjutatud.
Meediasse viidud informatsioon Flora ja Eesti Jalgpalli Liidu ühisest rahastamisest on ühekülgne ja ebatäpne. Kinnitan veel kord, et liit on saanud tänu FC Flora tegevusele suurt majanduslikku kokkuhoidu.
Jalgpalliklubi Flora on liiduga paratamatult seotud ajalooliselt, kuna varasemal ajal koosnes koondis ligi 80% ulatuses Flora mängijatest. Meil oli koostöö, et paremini organisatoorseid probleeme lahendada, sellest tulenevalt ka kokkupõimumine. Viimasel ajal see pidevalt muutub ning liit ja klubi liiguvad üksteisest eemale.
Hetkel kuum