MP3 laiendab võimalusi

Aastat 15 tagasi loodud muusikastandard MP3 on kaasaskantava muusika sünonüümiks kujunenud. Erinevalt CD-mängijast ei ole MP3-mängijal liikuvaid osi, nagu laserpea, mis põrutust ei kannataks. Samuti on MP3-andmekandjad oluliselt väiksemad kui CD-plaat. Need on mõned põhjused, miks MP3st on saanud üks maailma enim levinud ja mugavaim kaasaskantav muusika kuulamise seade.

Arvutist on MP3 kolinud nii kodustesse stereosüsteemidesse, autostereotesse kui ka muusikahuviliste taskusse. Just viimane on sektor, millele elektroonikatootjad lähiaastail oluliselt panustavad.

Ent MP3-mängija ei ole enam pelgalt MP3-mängija. Näiteks jõudsid tänavu sügisel turule iPod Nano ja video iPod. Arvutitootja Apple toodetud seadmetest suudab esimene lisaks muusika mängimisele fotosid salvestada ja kuvada. Pisikese ekraani tõttu on see küll üsna komplitseeritud, kuid suunda tööstuses näitab kindlasti. Video iPod aga mängib maha liikuvat pilti. Ekraan pole samuti kuigi suur, kuid hommikul tööle sõites lemmikartisti loo taustaks videot vaadata kannatab küll.

Kaasaskantavad MP3-mängijad ei ole tegelikult suvalised, iga tootja sihib teatud sihtgruppi. Näiteks Apple püüab oma iPodi sarjaga keskmisest stiiliteadlikumat ning ka rahakamat klienti. Mängijad on minimalistlikud, täiuslikkuseni lihvitud disainiga ? ka näiteks laadimisjuhe on disainitud, mitte tavaline universaalne must kaabel ?, eristatavad ning staatust rõhutavad. Sama kasutajat otsib ka Sony, kelle tooted on välimuselt veidi ekstravagantsemad ning hinnalt krõbedamad.

Philipsi ja Nike koostöös aga sündis spetsiaalne sari liikuvale inimesele. Mängijad on pritsmekindlad ning voolujoonelise, liikumist sümboliseeriva disainiga. Nupud ja korpus on vooderdatud kummiga ning vastupidavast metallist. Lisavarustusena võib kaasaskandmiseks näiteks käepaela osta, millega saab seadme sörgi või võimlemise ajaks käsivarrele kinnitada, et too ei segaks.

Lisaks disainile on arenenud ka seadmete suurus. Näiteks raadiot sisaldav MobiBLU Cube on üks väiksemaid MP3-mängijaid maailmas. Tegemist on kuubikujulise seadmega, mille iga külje pikkus on 24 millimeetrit. Kaalule pannes näitab tulemust vaid 18 grammi. Kaasastarimisega probleeme küll ei ole, kuid lõivu tuleb maksta kasutusmugavuselt, sest nupud on väikesed ning ekraan vaid paarirealine.

MP3-faile mängivad lisaks selleks mõeldud mängijatele ka uusimad mobiiltelefonid. Viimane uudis selles vallas tuleb samuti Apple?ilt, mis valmistas koostöös mobiiltelefonide tootja Motorolaga muusikafailide haldustarkvara iTunes sisaldava telefoni ROKR. Mudeli suhtes on asjatundjad ja muusikahuvilised seni üsna skeptilised olnud, kuid arengusuunda too mudel kindlasti näitab. Järgmine samm võib olla iPod, millel lisaks muusika kuulamise ning fotode ja videote vaatamisele helistamise võimalus küljes.

Oluline konkurent MP3-mängijatele saabki lähiaastail olema mobiiltelefon, mille näol on tegemist ühe enim levinud elektroonikaseadmega maailmas. Näiteks tõi Samsung turule esimese kõvakettaga mobiilimudeli, mis mahutab kuni 1,5 gigabaiti andmeid.

Mälu on MP3-mängijatega võrreldes küll üsna väike, kuid märk on tootega maha pandud.

Sony Ericsson aga tõi mudeli W800i puhul kasutusele oma vana ja tuntud kaubamärgi Walkman, mis viitab mobiilsele muusikakeskusele. Walkmanideks kutsuti nimelt esimesi taskusse mahtuvaid kassettmakke ning hiljem esimesi portatiivseid CD-mängijaid. Lisaks muusika kuulamise võimalusele sisaldab multimeediatelefon raadiot ja fotoaparaati.

Lisaks MP3-mängijatele on elektroonikatootjad erinevate seadmete lisavõimalustele MP3 mahamängimise juurde pookinud. Näiteks Sony uus mängukonsool PSP mängib nii MP3-faile kui ka filme ja näitab fotosid. Elektroonikatootja Audiovox esitles tarbeelektroonika näitusel CES seitse ühes seadet, mis lisaks pildistamisele ja filmimisele muusikat mängib.

Tehnoloogiauuringuid tegev ettevõte IDC ennustab, et MP3-mängijate turg kasvab eelmise aasta tulemuselt 26,4 miljonit 2009. aastaks 124 miljonini. Rahaliselt tähendab see kasvu vastavalt 12 miljardilt kroonilt kahe biljoni kroonini. Viimane summa on 12 nulliga. Samuti kasvab ettevõtte ennustuse järgi kaasaskantavate mängijate mahutavused 2006. aastaks kaheksa ja 2007. aastaks 16 gigabaidini. Esimene mahutab ligikaudu paar tuhat muusikapala.

Nõudlus MP3-mängijate järele kasvab hüppeliselt ja üha enam kliente avastavad selle formaadi kasutusvõimalusi ja mugavusi, selgitab IDC esindaja Susan Kevorkian. Lisaks suurenda MP3-failide kaasaskantavust erinevad seadmed, millele tulevikus muusikafailide mängimine lisavõimaluseks tehakse. Kehtib see näiteks mängukonsoolide, DVD-mängijate ning mobiiltelefonide kohta. Samuti kasvab aasta-aastalt klientide tehnoloogiateadlikkus ning nõudlikkus erinevate võimaluste ja toodete suhtes.

MP3 on muusika pakkimiseks mõeldud failiformaat, mis kvaliteedis pakkimise jooksul oluliselt ei kaota. Seda hakati kasutama 1980. aastate keskel Fraunhoferi instituudis Saksamaal. Formaadi loomise eest seisis instituudi professor Dieter Seitzer. Praeguseks on tegemist enimlevinud muusikafailide formaadiga maailmas. Põhjuseks failide väiksus, mistõttu on neid lihtne näiteks kopeerida, arvutis säilitada-koguda, internetist alla laadida, vahetada jne.

1990. aastate alguses lõi sama instituut ka esimese MP3-mängija, kuid tollal ei saanud see kuigi populaarseks. Hoopis tuntum on 1997. aastal Tomislav Uzelaci loodud MP3-mängija. Siis tuli peagi välja Napster, millega sai faile vahetada ning pärast seda laienes MP3de kuulamine ja jagamine massidesse. Sellest said omakorda innustust elektroonikatootjad ning MP3sid sai lisaks arvutile peagi taskus kuulata.

Aasta alguses toimunud tarbeelektroonika näitus CES näitas uusi suundi MP3-mängijate turul. Suurel osal seal esitletud seadmetest on värviline ekraan ehk nendega saab näiteks fotosid või plaadiümbriseid kuvada. Viimane on ka üks variant, kuidas plaadikompaniid melomaane muusikat ostma plaanivad suunata, ? erinevad lisaväärtusteenused, mida MP3 ostmisega kaasa saab. Näiteks artisti muusikavideo, mida samuti MP3-mängija ekraanil vaadata saab. Või laulusõnad, et saaks kaasa laulda.

Olulisemad suunad ja tulevikuvisioonid MP3-mängijate vallas rahvusvahelisel tarbeelektroonika näitusel CES ehk mõned huvitavamad tooted, mida elektroonikatootjad messil sel aastal esitlesid ning mis selle aasta jooksul klientideni jõuavad.

Audiovox esitles seitse ühes seadet, milles on näiteks videokaamera, fotoaparaat, diktofon, MP3-mängija, mälukaardilugeja ja 2,5tolline vedelkristall­ekraan. Audiovox DC600 seade maksab ca 4000 krooni.

Elektroonikatootja JVC toob müügile kõrvaklapisuuruse MP3-mängija. 128megabaidise mäluga seade mahutab ca 30 MP3-faili. Sisaldab see ekvalaiserit ning mõningaid heliseadistamise võimalusi.

Omamoodi läheneb MP3-mängijatele ka Tao, mille uusim toode WiFiMP sisaldab näiteks 20gigabaidist kõvaketast MP3-failide jaoks, FM raadiot ning WiFi-võrkude levialade otsijat, raadiosaadete salvestajat jne. Muusikat saab seadmesse laadida traadita ühendusega. Maksma hakkab toode ca 6000 krooni.

Toshiba tõi turule 10?60gigabaidise mahutavusega mängijad, millel on värvi­ekraanid fotode ning plaadiümbriste kuvamiseks. Samuti pakuvad seadmed võimalust muusikat otse plaadilt mängijasse kopeerida. Hinnalt jäävad mängijad 3000 ja 7500 krooni vahele.