Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötajate esindajatel on firmades vähe mõju

    Eelmisel aastal tekitas teravaid emotsioone sotsiaaldialoogi seaduse eelnõu, mis jäigi vastu võtmata. Täna arutluse all olev töötajate usaldusisiku seadus on jälle esile kutsunud vähemasti ametiühingute terava kriitika.
    Nende seaduste taga on üks ELi direktiiv, mille Eesti oleks pidanud ratifitseerima tänavu märtsiks. Selle eesmärk on, et kõikidel töötajatel oleks ettevõtetes, kus on üle 50 (Eestis kavandatavalt üle 30) töötaja, võimalus olla informeeritud ettevõtte tegevusest ning esindaja kaudu kaasa rääkida tööelu korralduses.
    Kevadsuvel viis poliitikauuringute keskus PRAXIS Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu telli­musel läbi uuringu, mille käigus analüüsiti kaheksa Eesti ettevõtte põhjal, kas ja kuidas töötajaid otsustesse kaasatakse ning millist rolli etendavad töötajate esindajad. Ettevõtete suurus jäi 150?450 töötaja vahemikku. Neljas ettevõttes tegutses ametiühing, kahes nii ametiühing kui ka töötajate üldkoosoleku poolt valitud usaldusisik ning kahes ettevõttes töötajate esindajad puudusid.
    Igas ettevõttes intervjueeriti töötajate esindajaid, tegevjuhti ja tehti juhuvalikul põhinev küsitlus töötajate seas. Uuringu põhjal ei saa küll öelda, kuidas Eestis tervikuna asjad on, kuid mõned tendentsid võib välja tuua.
    Töötajate hinnang oma informeeritusele ja kaasarääkimise võimalustele ettevõttes ei olnud seotud sellega, kas töötajatel oli esindaja. Suurem osa töötajatest tundis end hästi või väga hästi informeerituna ettevõtetes, kus juht pidas töötajate informeerimist ja nendega konsulteerimist väga oluliseks. Neis ettevõtetes oli ka märgatavalt rohkem töötajaid teinud töökorralduse parandamiseks konkreetseid ettepanekuid.
    Tööandja ja töötajate esindaja suhteid ei saa pidada usaldavaks ja koostöövaimust kantuks. Ametiühingu esindajatele või nende võimalikku tekkesse vaatasid tööandjad ühe erandiga varjamatu ebasoosinguga. Kuid veelgi üllatavam oli teada saada, et sarnaselt negatiivne oli tööandjate suhtumine ka üldkoosoleku poolt valitud usaldusisikutesse. Milles asi?
    Kuigi usaldusisikud olid loodud tööandjate initsiatiivil, oli selle taga peamiselt soov sõlmida kollektiivleping, millele kirjutaks ametiühingu kõrval alla terve töötajaskond. Kogu dialoog piirduski suuresti kollektiivsete läbirääkimistega. Teine põhjus, miks tööandjad usaldusisikuid tõsiselt ei võta, on nende väidetav ebakompetentsus ja vähene mõju.
    Seaduseelnõus on usaldusisikute koolitamine ?mõistlikus ulatuses? jäetud tööandja kohustuseks. See võib vähendada usaldusisikute autonoomsust ja just siin on ametiühingutel võimalus sotsiaaldialoogi edendada, pakkudes usaldusisikutele oma teadmisi.
    Tõsisemaks probleemiks tuleb pidada aga hoopis seda, et ametiühinguväliste usaldusisikute mõju on töötajate endi seas väike. Selle taga on töötajate vähene huvi oma tööelu korralduses kaasa rääkida, kuid veelgi enam usu puudumine, et volitatud esindajate tegevus võib olla efektiivne.
    Et seaduseelnõu jätab usaldusisikute valimise töötajate üldkoosoleku otsustada, siis pole tõenäoline, et töötajad tööandja jõulise algatuseta endale esindaja valiks.
    Ettevõttes ei teki dialoog seadusega, vaid üksteist usaldavate osapoolte tekkimisega. Tööandjad peavad tajuma, et kaasamine loob lisandväärtust, ja töötajate esindajad ei peaks vastanduma ettevõtte tegevusele, vaid nägema ühiseid eesmärke. Seda saab saavutada koolituse ja teavitamisega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Arvustus. Dacia Jogger oleks nagu odavamate hindadega ajast välja vupsanud
Metsik inflatsioon lööb valusalt rahatasku pihta, uued autod läinud liiga kalliks ning linnamaasturid ei kõlba? Astuge siiapoole …
Metsik inflatsioon lööb valusalt rahatasku pihta, uued autod läinud liiga kalliks ning linnamaasturid ei kõlba? Astuge siiapoole …
McDonald's avab Ukrainas taas oma restoranid
USA kiirtoidugigant McDonald's, kes pool aastat tagasi oma restoranid Ukrainas Venemaa põhjustatud sõja tõttu sulges, pöördub tagasi ja avab need pealinnas Kiievis ja riigi lääneosas.
USA kiirtoidugigant McDonald's, kes pool aastat tagasi oma restoranid Ukrainas Venemaa põhjustatud sõja tõttu sulges, pöördub tagasi ja avab need pealinnas Kiievis ja riigi lääneosas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.