Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eelleping loob kindlustunde
Puhtalt pangalaenuga, ehk 0% omafinantseeringuga korteri ostjad peaksid esmalt korterikuulutust laenuhaldurile näitama. Kui pank näitab korteri ostuks rohelist tuld, peaks alles siis kinnisvaraeksperdiga ühendust võtma, et korterit vaatama minna.
Teine võimalus kindlapeale sobiv korter endale saada, on eellepingu sõlmimine ja ettemaksu tegemine. Ettemaks on kokkuleppeline, kuid enamasti mitte rohkem kui 10% hinnast.
Olukorras, kus ostjaid on rohkem pakkujatest, peaks madala omafinantseeringuga ostja olema valmis kiiresti sõlmima eellepingu.
Eellepinguga kinnitavad ostja ja müüja, et tehingu sõlmivad just nemad. Ettemaks annab võimaluse lisada eellepingusse leppetrahvid juhuks, kui emb-kumb pool loobub tehingust. Suusõnalise kokkuleppe korral võib müüja kõrgema hinnapakkumise korral müüa korteri teisele.
Samuti peab arvestama täiendavate kuludega, mis kaasnevad korteri ostmisel. Näiteks miljon krooni maksva korteri ostu-müügitehing korral on notaritasu ligi 4000 krooni.
Notaritasu maksavad ostja ja müüja enamasti pooleks. Ostjal lisandub sama tehingu korral riigilõiv (2500 krooni), uue omaniku kandmine kinnistusraamatusse.
Autor: Siim Sepper