Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööjõutüli kõigutab Iiri ühiskondlikku lepet
Irish Ferries oli sunnitud nädalavahetuseks tühistama kõik reisid Suurbritannia ja Iirimaa vahel, kuna protestiks Iiri meremeeste väljavahetamise vastu valdavalt Lätist ja osal andmetel ka Eestist pärit laevapersonali vastu keeldusid Iiri meremehed seilamast.
Tüli keskmes on laevakompanii plaan vahetada 543 ametiühingusse kuuluvat kohalikku meremeest välja idaeurooplaste vastu, kes on nõus töötama palga eest, mis pole pooltki Iirimaa miinimumpalgast.
Laevakompanii väitel on see ainus vee peale jäämise võimalus, sest teised reederid on läinud sama teed ning odavad lennufirmad pingestavad konkurentsi. ?Kui me ei saa kulusid vähendada, nii nagu konkurents nõuab, siis meil ei ole enam seda firmat,? nentis Iiri meediale Irish Ferriese personalijuht Alf McGrath.
Iirimaa ametiühingute ning mitme poliitiku arvates võib laevafirma tegevus karile ajada ligi 20 aastat edukalt toiminud ametiühingute, tööandjate ja riigi kolmepoolsete kokkulepete süsteemi. Iiri suurim ametiühing SIPTU on keeldunud lepingut pikendamast, kuni valitsus ei astu samme kohalike töötajate õiguste ja tööstandardite kaitseks palgadumpingu eest. Ametiühingute roll lepingus on tagada töörahu ja hoida palganõudmised ohjes.
Ametiühingud tunnevad muret, et laevafirma käitumisest võivad eeskuju võtta teisedki ettevõtjad ning asendada Iiri töölised odava välistööjõuga. ?Firma Irish Ferries juhtum on selles riigis tööandjate ja töövõtjate suhetele otsustav hetk,? ütles SIPTU president Jack O?Connor.
Iiri peaminister Bertie Ahern on väljendanud oma nördimust laevafirma tegevuse üle, kuid tunnistanud, et valitsus ei saa sekkuda.
Irish Ferries tahab oma Iirimaa ja Suurbritannia vahel seilavad alused viia Küprose lipu alla, et ei peaks maksma Iiri miinimumpalka 119 krooni tunnis ega järgima tööaja pikkust ja puhkusetasusid reguleerivaid seadusi. Sama manöövri tegi laevafirma mullu Prantsusmaa liinidel. Meedia andmeil on idaeurooplased nõus töötama vaid 56 krooni eest tunnis.
Läinud nädala neljapäeval viis firma idaeurooplased turvameeste kaitse all pardale töötingimustega tutvuma. Taolised jõuvõtted ajasid ametiühingud vihale ? seda enam, et laevafirmal on 2007. aastani palgakokkulepe praeguse personaliga, mida töökohus soovitas järgida.
Wales?i Pembroke?i sadamas seisva aluse töötajad barrikadeerisid end neljapäeval laevaruumis, kust kontrollitakse laeva olulisi funktsioone, nõudes võõrtööliste ja turvameeste lahkumist. Ka teine alus Holyheadi sadamas jäi dokki. Ametiühingud lubavad protestimeetmeid laiendada ? eile keeldusid sadamatöölised firma laevu teenindamast.
Iirimaa oli koos Suurbritannia ja Rootsiga üks neid väheseid ?vanu? ELi liikmesriike, mis liidu laienedes ei seadnud uute maade tööjõu liikumisele piiranguid. 2004. aasta märtsist on riiki tulvanud üle 130 000 inimese, peamiselt Poolast ja Balti riikidest. Paljud töötavad miinimumpalga eest. Riigi statistikaameti hinnangul on mitte-iirlaste osakaal riigi 4,13 miljonist elanikust täna ligi 8?9%.