Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bussiettevõtted hangivad ridamisi senisest mahukamaid busse nii turismi- kui ka liinireisideks
Viljandis paikneva Transpo-Reisid OÜ juhataja Jüri Kruusamäe sõnul on temal sageli ette tulnud olukordi, kus on soovitud tellida vedu, kuid reisijate arv on olnud suurem kui viiekümnekohalisse autobussi mahub.
?Olen teinud arvutusi ning leian, et suuremaid busse on rentaablim pidada. Pea kaks korda rohkem mahutavad bussid kaks korda rohkem kütust ju ei võta,? tõi Kruusamäe võrdluse. Tema sõnul tõuseb eelis selgelt esile välisriiki sõitmise korral.
?Kahe bussiga minekuks oleks vaja nelja bussijuhti. Samas kui näiteks kahekordse või siis näiteks 15 meetri pikkuse bussi puhul mahutatakse sama hulk inimesi, aga palka oleks vaja maksta ainult kahele bussijuhile.?
Samas 60?70 inimest mahutavad bussid ei sobi mitte just kõikidele turismireisile.
?Linnasiseseks ekskursiooniks nad ei kõlba, kuna buss on lihtsalt liiga suur. Nad sobivad suurepäraseks inimeste sihtpunkti viimiseks ja sealt äratoomiseks. Näiteks suusareiside puhul Slovakkiasse sobivad nad suurepäraselt,? lausus Revalialink OÜ üks osanikke Valvo Vunk.
Tema sõnul on aga rohkem inimesi mahutavad bussid uutena kallid ning enne nende muretsemist vaja kindlasti läbi mõelda äriplaan ning planeerida rahavood.
Kui tavalise viiekümnekohalise bussi keskmine kütusekulu on 28 liitrit, siis näiteks kahekordsel bussil on kütusekulu hinnanguliselt viis kuni kuus liitrit sajale kilomeetrile rohkem. Suuremad kulud on seotud ka veermikuga. Kahekordsel bussil on taga kaks silda, kui nendega probleem peaks tekkima, võivad remondikulud tõusta väga kõrgele.
Kui tavabussid on 12 meetrit pikad, siis turismibussidena on populaarsed ka 13,5 meetri pikkused autobussid, seda ennekõike mugavusastet silmas pidades, kuna istmevahed on suuremad. Samas näiteks 15 meetri pikkused bussid linnaliiklusse ega väiksematele teedele ei sobi.
60?75kohalised bussid sobivad hästi Euroopas ning Baltikumis veoteenuse pakkumiseks. Eelduseks on hea teedevõrk, meil sobiksid nad suurepäraselt näiteks Tallinna?Narva suunal sõitmiseks. Praegu ongi käimas pilootprojekt kahe bussiga Narva suunal.
Oleme sellist poliitikat ajanud juba 1997. aastast alates. Siiamaani oleme olnud suhteliselt edukad. Ennekõike oleme kasutanud kahekordseid busse kindlatel suundadel ning kellaaegadel. Suurenenud on ka nõudlus 25?27kohaliste busside järele.
Kohtade arvu suurendamine on minu nägemust mööda kujunenud kergeks trendiks. Muretsesime tänavu kaks uut 60kohalist bussi. Tuleval aastal on plaanis veel kaks samasugust juurde võtta.
Mahukamate busside käituskulud on kõige rohkem 20% suuremad. Kütust võtavad nad aga keskmiselt 3?4 liitrit sajale kilomeetrile enam. Põhjus, miks Eestis viimasel ajal on rohkem kahekordseid või tavalisest pikemaid busse liikvel, peitub selles, et firmad on hakanud siin oma Euroopa liinidel sõitnud busse rakendama. Nende busside vanus jääb Euroopas ajale jalgu, siin Eestis aga võivad nad veel aastaid oma isandat teenida.