Ise paigaldatud ksenoontuli võib olla vastuolus seadusega ja tuua kaasa trahvi

Pimeda aja saabumisel mõtlevad paljud autojuhid sellele, kuidas oma auto esilaternaid paremaks muuta. Üks võimalustest on halogeenlampide vahetamine ksenoon- ehk gaaslahendusvalgustite vastu. Aastatega on paigalduskomplektide hinnad langenud ja nende pakkujaid juba väga palju. Komplektide hinnad algavad 4000 kroonist ning kui kunagi olid taolised komplektid vaid nn tuunijate lõbu, siis nüüdseks on müüjate kinnitusel nende kliendid juba tavalised inimesed, kes soovivad pimedal teel paremini näha.

Kõik tundub kena, kuid kogu selle hea juures on üks konks ? neid tulesid ei tohi niisama lihtsalt paigaldada. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 50 18. maist 2001 paneb autole, millele paigaldatakse sellised tuled, ette mõned tingimused. Autol peavad olema tulede pesurid ja automaatne tulede kõrguse regulaator. Viimaste täitmiseks aga enimmüüdavates paigalduskomplektides vahendeid pole.

ARKi tehnoosakonna juhataja Andres Soots on üsna nördinud: ?Eks on tore sõita, kui pimedas näen hästi teed. Kui aga vastu tuleb keegi, kes ksenoontulede pärast ei näe mitte midagi, on asi hull. Teisi liiklejaid peab ka austama.?

Pesureid ja kõrgusnivoo ­automaatset regulaatorit on võimalik küll lisaks osta, kuid need tõstavad kogu komplekti hinda märgatavalt ja ksenoontulede eest nii suurt väljaminekut ei taheta teha.

Kivi ei saa visata üksnes müüjate kapsaaeda, kuigi neljast uuritud müügikohast kinnitasid kaks, et tegevus on nende teada täiesti seaduslik. Xenon-Eesti ja PM Tuning teadsid siiski üsna täpselt vastavat seadust ja nentisid, et teavitavad ka oma kliente sellest, et tegelikult igale autole neid paigaldada ei tohi.

Xenon-Eestist kinnitati, et hoolimata hoiatusest, otsustab 99% klientidest ikkagi ksenoontuled paigaldada. Arvatavasti loodab enamik politsei tähelepanu eest pääseda ja paneb ka lootuse sellele, et nõuetele vastavust on raske kontrollida. Kui tuledepesurid on selgelt nähtavad ja katsutavad asjad, siis automaatselt reguleerivate tulede olemasolu on üsna raske tuvastada.Andres Soots siiski eeldab, et ülevaatuspunktid ja politsei sellele probleemile tähelepanu pööravad ja nõuetele vastavust kontrollivad.

Automaatse tulede reguleerimise ja pesurite tingimuste seadmine autole on arusaadav. Kõrguseregulaator on vajalik, et mitte pimestada vastutulijaid ? ksenoonide valgustugevus on kordi suurem halogeenide omast. Tulede pesureid nõutakse sellepärast, et iga mustusekübeke tulel muudab valguskiirte suunda, mis jällegi võivad sattuda teiste juhtide silmadesse.

Ksenoontulede paigaldamine pole mitte ainult seadusega vastuolus, vaid Sootsi sõnade kohaselt ka ohtlik. Vahelejääjat ootab kopsakas rahatrahv ja erakorraline ülevaatus.

Uuele autole ise ksenoon­tulesid paigaldades kaob auto elektrisüsteemi ja tulede garantii.

Topauto müügidirektori Erkki Otsa sõnul nemad ksenoontulesid autodele ei paigalda ja inimesi seda tegema ei julgusta, sest selline teguviis on ebaseaduslik. Samuti nendib ta, et loomulikult oleks odavamate ksenoontulede vastu huvi, kuid seni, kui keegi ei suuda pakkuda komplekti koos pesurite ja regulaatoriga, Topauto neid paigaldama ei hakka. Tiit Lillipuu Info-Autost nendib, et ka neil selliseid komplekte ei paigaldata. Kliendid on ksenoontulesid küsimas käinud, kuid neile on selgitatud sellise tegevuse ebaseaduslikkust ja sellega on asi lõppenud. Kui tuled ise paigaldatakse, kaob Info-Autost ostetud autol garantii otseselt tuledega seotud detailidele.

Ksenoontuled, mis kunagi olid vaid luksusautode pärusmaa, on märksa tugevamalt ja valgemalt (kohati ka sinakalt) põlevad valgustid.

Väidetavalt on ksenoon­tulede valgus lähim päevavalgusele. Ksenoonidega sõites väsivad ka silmad kordi vähem. Valget vaipa, mille moodsad lambid heidavad, ei pane nahka ka meie märjad teed.

Ksenoonid on ka säästlikud. Kui halogeenpirnil on tavaliselt võimsust 55 vatti, siis gaaslahenduspirn on 35vatine. Viimane peaks müüjate väitel säästma nii elektrisüsteemi kui ka vähendama kütusekulu. Samuti on moodsama pirni tööiga kordi pikem kui halogeenidel. Kui tavapirn põleb keskmiselt 250 kuni 550 tundi, siis ksenoonpirn kestab 2000 kuni 2500 tundi. Pirn ei põle tihtipeale ka plaksuga läbi, vaid hääbub vaikselt.

Müüduimad komplektid on keskmiselt 6000 kelvinit (valgustemperatuur), kuigi võimalik on saada ka kangemaid komplekte. Eestis on praegu võimalik saada kuni 12 000kelvinilisi komplekte, kuid müüjate väitel ühtegi sellist veel küsitud pole.

Enamik kliente on müüjate sõnul siiski juba nii teadlikud, et soovivad parimat nähtavust ehk valget valgust, mis on tavaliselt kuni 5500 K, sealt üles hakkab valgus võtma sinakat tooni.

Hoolimata suurest valgustemperatuurist, ei põle pirn ise nii soojalt kui halogeenpirn. Seetõttu ei muutu ka tuleklaas nii kuumaks kui tavatuledel ja mustus, mis teelt tuleb, ei kuiva sinna kinni.