1. detsember 2005 kell 22:00

Paavo Järvi juhatab Mahlerit

Homme kohtuvad Estonia kontserdisaali laval taas muusikud, kes Eestile Grammy-auhinnaga au ja kuulsust toonud ? tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Paavo Järvi.

Ettekandele tuleb muusikaloo üks suurejoonelisemaid ja kaunimaid sümfooniaid ? Gustav Mahleri sümfoonia nr 2 c-moll.

Austria helilooja ja dirigendi Mahleri looming on programmiline, mitmes sümfoonias kasutab ta vokaali, nii ka selles teoses. Teine sümfoonia on loodud hiigelorkestrile, milles on ebatavaline hulk löök- ja puhkpille, kaks harfi, orel, palju keelpille. Viieosalise sümfoonia kolm esimest osa esitab vaid orkester. Neljandas osas on kaastegev metsosopran Lilli Paasikivi Soomest. Tekst pealkirjaga ?Ürgvalgus? pärineb heliloojal sümfooniaga paralleelselt töös olnud tsüklist ?Poisi võlusarv?. Siin tõuseb inimese hääl instrumentaalsest kõlamaailmast kõrgemale. Puhas, koraalilaadne muusika saadab hingerännakut igavese valguse poole.

Finaal on kirjutatud kahele solistile, koorile ja orkestrile. Kaastegev on ka sopran Orla Boylan Iirimaalt.

Mahler kõhelnud kaua, enne kui sellise lahenduse valis, sest paralleel Beethoveni Üheksanda sümfooniaga on liigagi ilmne. Otsustavaks sai helilooja tugev elamus dirigent Hans von Bülowi matusetalitusel, kus koor esitas oreli saatel Klopstocki koraali ?Ülestõusmine?. Mahler lisas kahele Klopstocki stroofile oma värsid. Nõnda algab finaal küll instrumentaalselt, sööstuga viimasesse võitlusesse. Siis kõlab kaugusest signaal ? autori sõnul ?Hüüdja kõrbes?. Vastab koraali teema, mis kõlas põgusalt juba esimeses osas. Nüüd avaneb tema õige olemus ? sellest kasvab Dies irae, viimse kohtupäeva motiiv, millele vastandub ?ülestõusmise? motiiv. Hiiglaslik helipilt rikastub üha uute kujunditega. Kohtupäeva visioon kaob, loodus ärkab uuele elule. Koor laulab ülestõusmisest, igavesest elust. Temaga liituvad soolohääled. Läbi kannatuste puhastustule saab võimalikuks kirgastumine.

Autor: Kersti Inno

Hetkel kuum